Sõnal „distsipliin“ on meil paljudel negatiivne kuvand. Paljud mõtlevad distsipliinile, kui väga jäigale, kindlale süsteemile, kus on jõud, struktuur, sund, kellegi käsud ning kontrollimine. Midagi sellist, mida kohtad sõjaväes või mõnel inimesel on ka töökohal. Või meenub kellelegi hoopis kooliaeg. Negatiivne. Sunniviisiline. Süsteemne liikumine ja toimetamine.

Aga sõnas „distsipliin“ võib-olla ka positiivset. Iseenesest sõnad ei ole ei head ega halvad, ainult meie mõtlemine muudab nad selliseks ning ma usun, et Sa leiad distsipliinist kindlasti ka midagi positiivset. Näiteks, kui Sa kirjutasid mõne kooli lõputööd, see võis olla baka, magistri- või doktoritöö, kus Sa tegelikult ju igapäevaselt midagi tegid, võib-olla oli Sul iga päeva mingi lehekülgede arv, mida plaanisid kirjutada. Sul oli raamatute virn seal kõrval. See oli protsess, kus Sa kogu aeg väikeste sammudega eesmärgi suunas liikusid.

Erinevus selle sõjaväelise korra ning magistritöö kirjutamise vahel on selles, et kui üks väga sunni keskne, siis teine oli soovi keskne. Sul oli soov kool lõpetada. Sul oli soov see töö valmis saada. Usu mind, see protsess oli oluliselt parem ja rõõmsam.

Või näiteks, kui Sa mõtled oma esimesele autosõidule, kus Sa istud autos ning Sul on käes rool, Su ees on musttuhat kangi ja mustmiljon nuppu. Sa pead korraga vaatama ette ning taha. Paremale ja vasakule. Sul võib-olla väga suur hirm, et Sa ei suuda selle masinavärgiga hakkama saada. Suur hirm tegelikult selle ees, et Sa ei tule liikluspildist elusalt tagasi. Ja kui Sa nüüd mõtled, et sellest väikesest sammust või õppimisest algas see, et oled täna väga hea auto kasutaja. Huvitav selle juures on ka see, et kui inimeste käest küsida, kui head autojuhid nad on, siis enamus inimesi vastab, et nad on kõvasti paremad, kui keskmiselt.

Aga siiski, see sõna „distsipliin“. Kas Sa oled kunagi mõelnud, et muudatus saaks toimuda, on vaja kolme komponenti: on vaja, et Sa ei ole selle olukorraga rahul, mis Sul praegu on. Sulle lihtsalt ei meeldi see olukord ning vajad siin muutust. Sul on justkui konflikt selle vahel, kus Sa praegu elad ning mida tegelikult soovid. Teine tegur on, et Sul peab olema suurem pilt. Sul peab olema visioon, eesmärk või soov, Sul peab olema midagi sellest, mille poole Sa tahad minna. Mis Sind tõmbad ja kus Sa näed, et sellest visioonist lahendust olukorrale, kus Sa praegu oled. Kolmandaks on Sul vaja, et hakkaksid liikuma. Kui juba liikuma hakkad, on vaja, et hoiaksid liikumist üleval.

Distsipliin on selles valemis just see kolmanda teguriga kõige paremine haakuv teema. Kui Sul ei ole distsipliini, siis Sa ei tee tegevust teoks. Põnev selle valemi juures on, et need tegurid on omavahel kõik korrutatud. Sul võib-olla selge soov midagi muuta, kuna see olukord, kus Sa praegu oled, vajab muutust. Samuti võib Sul olla ka idee, mis suunas liikuda, kuid kui Sul distsipliini ei ole, kui Sul ei ole soovi astuda üks jalg teise jala ette, et käimist alustada, siis Sa tegelikult soovitud muutust ei teosta.

Distsipliin on oma olemuselt see, mis eristab tipptegijaid keskmistest ning väikesest tegijatest. Siinkohal võid ju enda käest ausalt küsida, kas Sa tahad olla tipptegija või Sa tahaksid olla pigem keskmine? Distsipliin aitab Sind eesmärkide saavutamisel, mis toob kaasa Sulle parema elu või rohkem rõõmu pakkuvama elu. Ta on eesmärkide saavutamisel väga oluline komponent ning ma loodan, et Sul on distsipliini, et soovitut ette võtta. Vajalikke samme astuda, et järgmist tasandit iseendas otsida ning sinna välja jõuda. Oma olemuselt ei ole see keeruline. Sul on vaja teada, kuhu tahad minna. Sul on vaja distsipliini, et väikeseid samme astuda. Selliseid samme, mis on Sulle jõukohased ning usun mind, et ühel heal päeval oled Sa seal kohal ning Sul on käidud teekonna üle ääretult hea meel.

Suur tänu, et lõpuni lugesid! Nendest mõtetest on ka video. Kui soovid lugemise asemel hoopis kuulata ja vaadata, oled oodatud klikkima alljärgnevat linki:

Meeldivat uudistamist!

The post Sinu suur sõber soovide saavutamisel appeared first on Lifecoach.ee.

Sa lükkad olulist tegevust edasi, kuigi tead, et peaksid seda tegema. Sa võid korraks mõelda väikestele lastele, kui nad peavad näiteks kell üheks või kümme õhtul magama minema. Kas Sa oled pannud tähele, et vahetult enne magama minekut ehk enne seda tegevust, mida nad võib-olla ei taha niiväga teha, tekib neil mustmiljon head ideed, mida ette võtta? Neid ideid on väga palju ning nad on kõik väga ägedad ideed, mida justkui on vaja viimaste minutite, tundide või sekundite jooksul vaja veel ära teha.

Sarnane muster on meil ka täiskasvanuna. Me oleme nii harjunud sellega, et me võtame midagi vahele ning jätame olulise asja tegemata. Jagan Sinuga 5 mõtet, mida Sa võiksid nendes olukordades proovida, et saaksid olulised asjad ikkagi ära teha:

1. Püüa aru saada, mis on see „Miks?“ selle tegevuse taga. Miks Sa seda tegevust tahad või plaanid üldse teha? Soovitan mitte ainult mõelda, vaid ka mõtted kirja panna. Ma olen suur asjade kirjapaneku fänn, mitte ainult seetõttu, et nad annavad oluliselt parema sisendi enesekindlustusele, vaid ka seetõttu, et Sa saad võtta tegevuste edasilükkamise olukorras paberi ja vaadata, mida Sa kirja panid. Sa saaksid endale justkui meelde tuletada, mis Sa seda tegevust teed.
2. Mõtle tuleviku peale. Sa võiksid mõelda sellele, milline võiks olla pikaajaline mõju, kui Sa seda tegevust teed. Kui teed plaanitud tegevust regulaarselt, milline inimene Sa oleksid siis näiteks 6 kuu või aasta pärast. Milline on selle tegevuse mõju Sinule? Milline on tegevuse mõju ka suuremale ringile, kes on Sinu perekond või tuttavad? Samuti võiksid mõelda seda, milline on see mõju kogu ühiskonnale? Kui Sa suudad mõju tajuda, kui suudad mõelda, kuidas kellegi elu muutub paremaks, siis Sul on ka rohkem jõudu nende tegevuste tegemiseks.
3. Kui Sul on tegevus, mida Sa vastumeelselt teed või kipud mõnikord ära unustama, võid selle tegevuse mõne teise tegevusega siduda. Näiteks, kui Sa plaanid igal hommikul teha 5 käte kõverdust, võid selle tegevuse näiteks siduda sellega, et kui Sa hommikul hambaid või nägu pesed, siis peale seda teed need viis käte kõverdust kohe ära. Ei jäta sinna vahele mingit õhku, ei tee mingit muud tegevust, vaid teed soovitud tegevuse ära. Sa ankurdad ühe tegevuse teise tegevusega, mis Sul igapäevaelus juba niigi olemas on. Seda tegevust, mida Sa ankurdad saad Sa oluliselt lihtsamalt ära teha, erinevalt olukorrast kus Sa täpselt ei tea, kas mõni oluline tegevus tuleb Sulle üldse meelde või Sa ei tea, millal seda täpsemalt teed.
4. Järgmine mõte on seotud raamatuga „5 sekundi reegel“, mille autor on Mel Robbins. Mel räägib oma raamatus, et kui Sa loed viis-neli-kolm-kaks-üks ja asud tegutsema, siis sellel on väga suur mõju ja võim Sinu ajutegevusele. Aju ei jõua veel analüüsida, kas üks või teine asi on ikka piisavalt turvaline, vaid Sa saad asuda tegutsema ning asjadega liikuma hakata. Ta räägib, et see mõte tuli tal raketi õhku lennutamisel. Olukord on sarnane, rakett on valmis, loetakse viis-neli-kolm-kaks-üks ning start. Rakett läheb üles. Seal taga on selline jõud ja energia, mis võtab kaasa. See aitab oluliselt tegevuse ära tegemisel. Ehk teisisõnu, kui Sul on tunne, et Sa pead midagi tegema, ära lasku analüüsi ja hakka mõtlema, mis kõik võib juhtuda, vaid loe vaikselt viis-neli-kolm-kaks-üks ning asu tegutsema.
5. Viimane mõte on seotud sellega, et Sa võiksid leida mõne vaikse hetke ning paberi ja üritaksid mõelda nendele olukordadele, kus Sa oled midagi olulist edasi lükanud. Kus Sa tegid mingi asendustegevuse või lihtsalt vedelesid diivanil ja vaatasid telekat ning Sa ei teinud seda asja, mida Sa tegema pidid. Kirjapanemise eesmärk on leida muster ehk mis olid need tegurid, mis takistasid Sind ühe või teise tegevuse elluviimisel. Mis oli see, mis Sind tagasi hoidis? Mis oli see, mis tähelepanu mujale tõmbas? Mis oli päeva lõpuks siis see, et Sa ühte või teist olulist asja ära ei teinud? Võib-olla Sa tahtsid kirjutada midagi, kuid Sul oli laud nii segamini või oli õudne müra ning Sa ei suutnud keskenduda. Oluline on siinkohal see, et kui Sa pead järgmisel korral sarnast tegevust kordama ehk siis kirjutama, teed Sa oma laua lagedaks või paned ukse kinni, et keskkonna müra Sind ei segaks. Sa teed endast kõik sõltuva, et soodsad keskkonna tingimused endale luua. Sa teed head eeltööd, et saaksid plaanitud tegevusega hakkama. Et saaksid olulise tegevuse tehtud.

Kui Sa eelistad lugemisele hoopis kuulamist, siis ka see on antud loo puhul võimalik. Video vaatamiseks palun kliki alljärgnevat linki:

Kui erinevate tegevuste edasilükkamine on Sulle tuttav ning Sa ei saa olulisi asju tehtud, palun katseta mõnda eeltoodud mõtet. Suur tänu Sulle juba ette!

The post 5 ideed, kuidas edasilükkamist vältida appeared first on Lifecoach.ee.

Põhjuseid, miks eesmärke ei seata, on tõenäoliselt väga erinevaid. Täna ma keskendun neljale olulisemale põhjusele, miks inimesed ei sea endale eesmärke.

Esikohal suure tõenäosusega on see, et väga paljud ei ole kuulnudki eesmärgistamisest. Kui Sa mõtled Yale uuring peale, kus ainult 3% inimestest oli eesmärgid kirja pannud ning nende nimel tegutsesid. Võib-olla tõesti on vahepeal läinud aeg edasi ning kolmest on saanud viis, kuid ikkagi on neid väga vähe. 95% inimestest on need, kellel eesmärgid puuduvad. Nad ei ole võib-olla sellega varem kokku puutunud.

Näiteks, kui Sa mõtled iseenda lapsepõlvele, palju oli Sul neid lapsepõlvesõpru, kellel olid eesmärgid? Või palju oli pereringis eesmärke? Selliseid väga selgeid, välja hõigatud, kirja pandud ning ajaliselt määratletud eesmärke nagu eesmärgistamine peaks olema. Suure tõenäosusega vastus on, et neid ei olnudki või oli ainult üks inimene, kelle puhul Sa teadsid, et see inimene tegutseb selle asja nimel. No vähemalt niimoodi oli see minu enda lapsepõlves. Loomulikult mul oli soov ja eesmärk kool hästi lõpetada, saada võimalikult head hinded, ülikooli sisse saada ning suvevaheaeg võimalikult hästi veeta. Selliseid soove ikka ju oli. Need olid sellised suured soovid, kuid neid ei jaotatud eesmärkide keelde või neid ei toodud spetsiifiliseks.

Teise teemana toon välja selle, et inimesed ei sea endale eesmärke, kuna nad ei oska seda korrektselt sõnastada või hästi kirja panna. Nad mõtlevad, et hea mõte – eelmisel aastal olin selline ning sel aastal olen parem või teenin sel aastal rohkem raha, muudan oma töö- või pereelu, mul on rohkem vaba aega või mis iganes see eesmärk ka on, need on head mõtted aga need pole eesmärkide keelde kodeeritud või nad pole eesmärkide keeles kirja pandud. Puudub spetsiifilisus. Puudub muutuse ühik palju ma siis olen rõõmsam või palju ma rohkem naeran. Ja puudub ka reaalne lõpptähtaeg, mis hetkel ma seda mõõtma hakkan. Ehk puudub selline eesmärkide keelde pandud kirjalik eesmärk ning jäävad sellised suured ideed ja mõtted, mis võivad ka muutuda, sest kui ajad ei ole kirjas, siis nad võivad ka muutuda.

Kaks viimast põhjust on seotud meil hirmudega. Miks ma nendest hirmudest üldse räägin? Kui ma pigem vaatan elule pigem positiivse poole pealt – mida saaks muuta või mida saaks paremaks teha, et olukorrast õppida. Mõnikord on hea teada ka hirme. Kui Sa oskad öelda, mis Sind tagasi hoiab või mis Sind takistab, siis Sa oskad mõelda, mida annaks teha, et hirmust mööda minna ning hirmu vähendada.

Esimene hirm, miks inimesed ei sea endale eesmärke on see, et neil on kartus läbikukkumise ees. Nad arvavad, et nad ei saa selle eesmärgiga hakkama. Nad pööravad poole tee pealt koju tagasi ning nad ei tee seda, mida nad on soovinud teha. Ja see hirm on väga suur ning see hoiab meid paigal.

Aga mida selle hirmuga teha? Kindlasti üks väga võimas töövahend on see, et eesmärk tuleb teha väikesteks, saavutatavateks juppideks, tükkideks ja need väiksed tükid peavad olema suure eesmärgi suunas joondatud. See on see, et Sa hakkama sellega, millega Sa reaalselt hakkama saad ning Sul pole mõtet võtta midagi ebarealistlikku ning üritada seda siis väga lühikese ajaperioodi sisse mahutada.

Teine teema, mida Sa saad selle hirmu maandamiseks teha on see, et Sa peaksid leida endale eeskujusid, kes on sarnase eesmärgi juba saavutanud. Kes on raamatu kirjutanud või maratoni läbinud või ülikooli kuhugi sisse saanud või teinud tööalaselt mingeid muutusi. Neid inimesi on, Sa peab lihtsalt silmad lahti tegema, võib-olla oma sõprusringis korra küsima ning saad väga häid mõtteid kellega võiks rääkida või kelle blogi võiks lugeda või kelle videot võiks vaadata, raamatut lugeda. Ehk Sa peaksid tegema ennast nende inimeste sarnasemaks. Sa peaksid jälgima, mida nad teevad ja mõtlema, mida Sina ise saaksid teha.

Kuidas Sa saaksid seda hirmu vähendada või hirmust üle olla, et sellele teele asuda? Hirmudega on see, et ma kutsun Sind tegelikult koos selle hirmuga elama, sest suure tõenäosusega ei saa Sa ühtegi eesmärki ellu viia, kui Sa oled hirmu viinud täitsa nulli. Alati on mingi osa hirmust Sinu enda tegemistes. Alati Sa teed midagi uut moodi ja Sa ei tea, kas see töötab või mitte. Sa katsetad. Katsetamine ongi selle asja juures see kõige olulisem, sest Sa õpid igast olukorrast. Õpid mitteõnnestunud teguviisist. Sa saad sealt innustust tegutseda teistmoodi.

Neljas ja viimane põhjus, miks inimesed eesmärke ei sea, on kartus tõrjutuse või eemalejäämise ees või kellegi halba kommentaari. Või kuidagi negatiivset tagasisidet sellele. Kui Sa mõtledki selle, et hakkad eesmärkide suunas liikuma ning Sa varem käisid sõpradega õlut joomas või kohvikus, siis need sõbrad endiselt võib-olla käivad seal aga Sina tegeled millegi muuga. Võib-olla tõesti võivad inimesed õlleklaasi taga Sinust rääkida halvasti või kirjutada mõne halvustava Facebook’i kommentaari. See on väga loogiline. Sa oled oma viie parima sõbra summa ning kui Sa tahad muutuda, Sa pead vaatama, kas sõbrad toetavad Sind ning viivad Sind edasi. Kui nad seda ei tee, pead endale leidma tegelikult uued sõbrad. Sa peaksid leidma inimesed, kes Sinuga on ühes paadis. Kes Sind toetavad ja aitavad. See on põhjus, miks paljud kasutavadki abistavaid meeskondi seal taga – treenereid, coach’e, arengutreenereid. See on see, et need inimesed toetavad Sind sellel teekonnal astumisel.

Sellest postitusest on olemas ka video. Huvi korral vajuta linki: https://www.facebook.com/priit.lifecoach.ee/videos/406080943117678/.

Suur tänu Sulle!

The post Miks inimesed ei sea endale eesmärke? appeared first on Lifecoach.ee.

Aga, et seda hirmu võimalikult väikseks teha, ongi peamine põhjus, miks eesmärke jagatakse juppideks. Näiteks, kui Sul on soov kirjutada raamat ja Sa oled asunud selles suunas tegutsema. Mõelnud seda, milline see raamat võiks olla ning jõudnud oma mõtetes sinna, et see võiks olla selline tavalise paksusega raamat – umbes 300 leheküljeline. See number 300 võib olla selline, et Sa mõtled, et siin on ikka palju tööd, et see kokku kirjutada. Jah tõsi, see ongi hullult tööd ning nõuab panustamist. Aga kui Sa mõtleksid, et Sa kirjutad iga päev 10 lehekülge ja niimoodi 30 päeva teeksid seda jutti, siis see raamat valmiks Sul juba kuu ajaga. Number 10 on oluliselt väiksem. Oluliselt realistlikum. Oluliselt saavutatavam, kui 300. See on see põhjus, miks suurt eesmärki tehakse igapäevasteks väiksemateks tegevussammudeks või juppideks, mis on realistlikumad ja lihtsamini kättesaadavamad.

Mõtle küsimusele: „Kuidas süüa elevanti?“

Vastuse sellele ongi, et elevanti tuleb süüa tükkide kaupa. Korraga elevant suhu ei mahu aga Sa pead lõikama nii väiksed tükid, mis Sulle suhu mahuvad ning Sa saad seda süüa. Täpselt sama loogika on ka eesmärkide saavutamisel. See tükk ei oleks liiga suur, et Sa sellega hakkama ei saaks, vaid Sa teeksid oma tükid nii suured, et hakkamasaamise moment seal juures oleks.

Teine mõte, miks eesmärke tuleks jagada väiksemateks tükkideks on see, et tekiksid eduelamused. See oleks rõõm sellest, et Sa astud sellel teel. Et Sa tunneksid, et see tee on õige ning Sa tajuksid, et eesmärgi saavutamine ei ole enam kaugel. Eduelamuse tekitamine on ju tegelikult Su eneseusu tõstmise teema. Kogu sellel teel me soovime, et eneseusk tõuseks või õigemini eneseusk säiliks. Et Sa tunneks, et Sa liigud ning teed õiget asja. Eneseusu tõstmisel on tegelikult veel ju väga palju muid mõtteid ja taktikaid, kuidas seda teha.

Jagada võiks siin seda, et me elame maailmas, kus keegi kindlasti on teinud midagi sellist, mida Sina soovid just nüüd teha. Kui see on raamatu kirjutamine, siis keegi kindlasti on kirjutanud ju ka varem ühe raamatu. Raamatukogud ja raamatupoed on ju raamatuid täis ning igale autoritel mingi raamat oli ju esimene. Sa võib ju alati võtta selle inimese, kes sarnase eesmärgi on saavutanud ning helistada või kirjutada talle ning küsida, kuidas ta seda tegi. Kuidas tema hoidis oma emotsioone ja entusiasmi üleval eesmärgi saavutamisel? Sa võid ka mõelda, millised olid need tegevused, mida tema tegi ning mida Sina saad enda tegevustesse üle võtta. Mida Sina saad kopeerida? Kuidas Sina saad seda edu kopeerida, mida tema on kasutanud?

Sa võid mõelda ka niipidi, et Sa peaksid tegema ennast selles vallas tugevaks. Näiteks, kui see on taas raamatu kirjutamine, siis Sa võid minna näiteks raamatukokku ning võtta eneseabi õpiku või nõuanderaamatu, kus räägitakse sellest, kuidas oma esimest raamatut kirjutada. Sa võid lugeda blogisid. Sa võid lugeda erinevaid artikleid. Sa võid vaadata videoid. Informatsiooni maailmas on palju, kuidas selles vallas ennast tugevaks teha ning see on ka kindlasti see, mis Sinu eneseusku tõstab. Kõik see on ainult sellepärast, et sellel teel suure tõenäosusega kohtad Sa ka takistusi. Et Sa oleksid nendeks takistusteks valmis ja Sa oskaksid nendest takistustest üle hüpata või kõrvale põigata. Või Sul oleks taktika nende takistustega tegelemiseks.

Sellest loost on ka video. Kui Sa soovid seda vaadata, siis palun, vajuta alljärgevale lingile: https://www.facebook.com/priit.lifecoach.ee/videos/403687793356993/

Suur tänu Sulle!

The post Miks suur eesmärk tuleks jagada väiksemateks osadeks? appeared first on Lifecoach.ee.

Eesmärkide kirjapanek on nagu GPS süsteem. Kui Sa hakkad sõitma kohta, kus Sa varem pole käinud ja sisestad aadressi, siis GPS süsteem teeb ju endast kõik, et Sa sinna jõuaksid. Ta annab Sulle juhiseid, kunas paremale pöörata või millal vasakule või kuidas mõnest suurest ummikust mööda saada. Või kui Sa samas pöörad teelt kõrvale, siis ta tegelikult juhatab ju Sind ikka lõpuks sinna kohale. Ta annab endast kõik, et Sa kenasti kohale jõuaksid. Täpselt samasugune lugu on ka eesmärkide ja alateadvusega. Alateadvus on see, mis Sind eesmärgi poole nagu tõmbab. Ja juhendmaterjali Sulle annab.

Aga räägime ka nüüd, kuidas ikkagi neid eesmärke kirja panna. Kõigepealt, Sa saad eesmärke kirja panna ikkagi ainult iseendale. Sa saad lähtuda omaenda soovidest ja omaenda vajadustest. Omaenda mõtetest. Ehk teisisõnu Sa ei saa eesmärke kirja panna ei oma naisele, mehele, elukaaslasele, töökaaslasele, lahedale kolleegile või mõnele sõbrale või kellele iganes. Sa saad lähtuda ikkagi vaid enda isiklikust soovist.

Teiseks toon välja seda, et eesmärke tuleb võimalikult täpselt kirja panna. Seepärast on eesmärkide sõnastust hea alustada sõnadega „Mina olen“, „Mina teen“, „Mina elan“, „Mina kaalun“, „Mina läbin“ vastukaaluks see, et Sa paned kirja „Ma proovin saavutada“ või „Ma kavatsen ette võtta“ või „Ma usun, et ma teen midagi“. Mida detailsemalt ja mida selgemalt Sa eesmärgi kirja saad, seda parem on lõpptulemus. Seda täpsem on suund alateadvusele ja seda rohkem on selle eesmärgi kirjapanemisest reaalselt kasu.

Kolmandaks, eesmärke tuleks kirja panna alati positiivses võtmes. Näiteks, Sa ei pane kirja „Ma ei ole haige“ vaid paned kirja „Ma olen terve.“

Neljandaks, eesmärgi kirjapanemisel peaks olema sees vastus kahele küsimusele. Kõigepealt „Kui palju?“ ehk mingisugune muutus, kas kilogrammides või ajas. Ja teine küsimus „Mis ajaks?“. Mõlemad küsimused on väga olulised, et Sa saad kokkulepitud ajahetkel vaadata, kas soovitud eesmärk on täitunud. Näiteks, kui Sa panid omale eesmärgiks, et Sa soovid kaalust alla võtta või Sa soovid kaaluda mingi konkreetse numbri mingiks teatud ajaks, saad Sa alati astuda kaalule ja võrrelda, kas number, mis Sul eesmärgi paberi peal oli on ka kaalu peal. Ja teise poole pealt see, et mida täpsemalt Sa annad suuniseid oma alateadvusele, seda parem on see lõpptulemus ja seda kindlam on see, et Sa selle eesmärgi ka reaalselt saavutad.

Aga milline siis ikkagi on üks hea eesmärgi kirjeldus ja milline on lihtsalt üks lahe mõte?

Üritan siin piiri tõmmata erinevate näidetega. Väga paljud inimesed on endale seadnud eesmärgi seoses kehakaaluga, üldjuhul, et kehakaal võiks olla väiksem, kui ta oli eelmine kuu või aasta või mis iganes päev ajaloost. Ja nii nad panevadki kirja, et „Ma soovin kaalu langetada“. Aga oluliselt väekam ja ägedam eesmärgi sõnastus on see, kui Sa paned kirja „Mina kaalun 31.12.2017 65 kg.“ „Mina kaalun“ väga konkreetne ja selge algus, väga konkreetne juhis ja suund alateadvusele. Mis kuupäevaks? Ning kui palju?

Või mitmed inimesed soovivad hakata aktiivsemalt elama. Hakata rohkem sporti tegema, liigutama, trennis käima. Väga hea mõte, kuid mitte kõige parem eesmärgi kirjeldus. Eesmärgi kirjeldusse annan Sulle sellise mõtte, et Sa võiks siduda selle mõne üritusega. Näiteks nii „Mina jooksen Eesti Ööjooksul, mis on 12.08.2017 Rakveres 10 km distantsi alla ühe tunni“.

Või palju inimesed soovivad kolida eramajast teise eramajja või korterist eramajja või kuidagi oma elujärgse parandada. Eesmärgi sõnastusse saabki siis kirja üldjuhul, et „Ma soovin elada majas“ või „Ma soovin hakata majas elama“ või „Ma kavatsen hakata majas elama“. Ei ole taas kõige selgem ja parem sõnastus. Kirja võiksid Sa panna väga konkreetselt ja väga spetsiifiliselt, näiteks midagi  sellist, „Mina elan 31.12.2017 200 m² kivikonstruktsiooniga nullenergia hoones, mis asub metsa ääres, bussipeatuse lähedal. Mereni on 500 meetrit. Kus on vaikus ja rahu … jne.“ Ehk mida detailsemalt, mida eesmärgi spetsiifilisemalt Sa asju kirja saad, seda parem on signaal Sinule endale. Ja seda paremini saad Sa seda hiljem vaadata ja kontrollida, kas see oli see, mida Sina just reaalset tahtsid.

Juhul, kui Sa soovid seda teksti videot vaadata, palun kliki alljärgnevale lingile: https://www.facebook.com/priit.lifecoach.ee/videos/395854950806944/.

Suured tänud Sulle juba ette!

The post 4 mõtet, kuidas eesmärke täpselt kirja panna appeared first on Lifecoach.ee.

Põnev on selle juures see, et kui me hüppame korra ettevõtte maailmast eraisiku maailma, siis neid inimesi, kes endale ise eesmärke seavad, neid inimesi on ääretult vähe. Arvatakse, et neid inimesi on 3%. Üldjuhul viidatakse selle 3% loo juures Yale uuringule, mis tehti 1953. Uuringu sisu oli lühidalt see, et paluti üliõpilastel märku anda, kellel on eesmärgid ning kes on eesmärgid ka kirja pannud. Auditooriumist tõusid loomulikult üksikud arad väiksed käed. Pandi need nimed kirja ning leiti, et käsi tõstsid 3% nendest üliõpilastest, kes auditooriumis olid. Läks 20 aastat mööda, võeti uuesti nendel õpilastel nööbist kinni ja vaadati, kuhu nad jõudnud on. Leiti seda, et need, kellel olid eesmärgid ja nad olid eesmärgid kirja pannud, oli läinud oluliselt paremini – need üliõpilased teenisid 10 korda rohkem, kui need, kellel eesmärgid puudusid.

Yale uuring on üks uuring, mida on väga palju kasutatud erinevatel koolitustel ja seminaridel. Millest on raamatutes ohtralt viiteid, samuti võid Sa leiad internetist tuhandeid linke ja viiteid. Huvitav selle uuringuga on see, et ei olegi täpselt teada, kas see uuring on kunagi üldse toimunud, sest puuduvad algdokumendid. Puudub dokumentatsioon selle kohta, kuidas see uuring ikkagi reaalselt tehti. Ja nii on arvatud, et see on väljamõeldis. Fiktsioon. Kellegi soovunelm.

Väga sarnase uuringu viis läbi Virgia Tech’ist emeriitprofessor David Kohl ning avalikustas selle 2012. Ta uuris ameeriklasi ja jõudis järeldusele, et 80%-il ameeriklastest puuduvad üldse eesmärgid ehk nad ei ole eesmärgistamise peale kunagi mõelnud. 16% oli neid, kellel olid eesmärgid aga need eesmärgid olid kirja panemata. Nad olid peas, nad lihtsalt ootasid seda õiget hetk. Ainult 4% vastanutest olid need, kellel olid eesmärgid ja kes olid need ka kirja pannud. Siis võttis ta vaatluse alla, kui palju oli see 4%-i eluaja jooksul raha teeninud ning jõudis sinna, et erinevus nende vahel, kes panid eesmärke kirja ja kes seda ei teinud, oli 9 korda. Need inimese, kes panid oma eesmärgid kirja teenisid 9 korda enam võrreldes nendega, kellel jäid eesmärgid kirja panemata. Väga sarnased suurusjärgud Yale uuringule.

Ma usun, et see võibki niiviisi olla, reaalselt neid inimesi, kellel on eesmärgid, neid ongi väga vähe. Ma usun ka seda, et kui Sul on eesmärgid ja Sa väga soovid nende eesmärkide täitumist, siis Sa saavutadki selle, mille nimel Sa töötad ja mida Sa tegelikult väärt oled.

Jagan ka kolmandat uuringut. Kolmas uuring on tehtud psühholoogia professor dr. Gail Matthew poolt, kes töötas Dominikaani Ülikoolis Californias. Dr. Gail Matthew oli mees, kes koondas üle maailma erinevaid inimesi erinevatelt eluvaldkondadelt ja jagas nad viide gruppi. Nendel kõigil oli eesmärk mõelda, mida nad nelja nädala jooksul soovivad saavutada.

1. Esimene grupp oli need, kellel oli eesmärk aga, kes vaid mõtlesid nelja nädala jooksul sellele eesmärgile, kuid seda kirja ei pannud.
2. Teise grupi kuulusid need, kellel oli eesmärk ja kes panid eesmärgid kirja.
3. Kolmanda grupi moodustasid need, kellel olid eesmärgid, eesmärk oli ilusti kenasti kirja pandud ning nad mõtlesid ka vahe-eesmärkidele või teele, kuidas nad selle suure eesmärgi suunas liiguvad.
4. Neljas grupp oli need, kellel olid eesmärgid ja eesmärkide vaheetapid kirjas ning kellel oli tugiisik – inimene, kas pereringist, töölt, sõpradest keegi või coach, kellega koos töötati. Sellele tugiisikule anti teada, et eesmärkidest ehk nad tegid avaliku deklaratsiooni.
5. Ja viimane viies grupp oli need, kes tegid kõike seda eeltoodut aga andsid ka tugiisikule kord nädalas teada, kuidas eesmärkide suunas on läinud.

Nüüd Sa võid endalt küsida, kes nendest gruppidest oli kõige edukam? Kus kõige rohkem eesmärke täideti või eesmärgid ära tehti? Ma usun, et Sa tead vastust. Vastus on ju viimane viies grupp. See grupp, kes pani eesmärgid kirja, kes mõtles vahe-eesmärkidele, kes tegi avaliku teavituse ehk informeeris sõpra või coach’i või perekonnaliiget ja kes andis sellele isikule teada, kuidas tal eesmärkide suunal liikumine on arenenud.

Kui numbritest rääkida, siis esimese grupi eesmärkide saavutamise protsent oli 43%. Teisel ja kolmandal 56%. Neljandal grupil 64% ning viimasel, viiendal grupil, 76%. Esimese ja viienda grupi vahe 43% vs. 76% on 33%, mis on väga suur ja oluline erinevus.

Ma usun, et siin on nüüd mõtlemise koht Sinule endalegi. Mida Sina saaksid teha, et eesmärkide saavutamine oleks oluliselt kindlam? Mida Sina saaksid teha, et see jõud eesmärkide poole liikumisel oleks veelgi suurem ja kaasahaaravam?

Kui Sa soovid vaadata videot selle mõttekäigu kohta, siis palun külasta: https://www.facebook.com/priit.lifecoach.ee/videos/391601274565645/

The post Mõtteid eesmärkidest teaduslikus kastmes appeared first on Lifecoach.ee.

Või mõtle, et Sul on lennuk. Sul on maailma moodsaim lennuk. Aga Sa ei ütle oma pilootidele, kuhu kohta Sa soovid lennata. Mis võiks olla see lennujaam, mida Sa soovid külastada ja nii ootab see lennuk ka lihtsalt õhkutõusmist Sinu kodulennuväljal. Vaatab seal aastaaegade vaheldust ja natuke nukker on seda pilti kõike vaadata, sest ei laev ega lennuk pole loodud seal koha peal olemiseks, seal sadamas või lennuväljal. Nad on loodud ikka selleks, et kuskile sõita või kuhugi jõuda. Nad on loodud teel olemiseks.

Ja väga sarnane olukord võib tekkida ka siis, kui Sul pole eesmärki või Sa ei ole mõelnud oma eesmärkide peale. Mida Sa elus soovid saada? Või kuhu Sa ise sooviksid lennata või sõita? Mida Sa sooviksid ise korda saata?

Eesmärgid annavad selgust. Eesmärgid annavad Sulle endale kindlust. Eesmärgid on ka kui väga hea töövahend Sinu igapäevaste tegemiste kaardistamisel. Kui Sa tead, mida Sa soovid. Kui Sa tead, mida Sa tahad, saad Sa alati vaadata, kas need tegevused, mida Sina praegu teed, on need, mis viivad Sind kohale ehk eesmärgi suunas? Või viivad Sind kuskile mujale. Sa iseenesest võiksid ju võtta oma eelmise nädala kalendri praegu ette või isegi kuu või kaks tagasi ja vaadata ja mõelda, kas need tegevused, mis seal kalendris on. Need koosolekud ja ühised lõunad ja muud tähtsad asjad on need, mis on seotud Sinu eesmärkidega. On need, mis viivad Sind eesmärgi suunas või on tegevused, mis viivad väga erinevates suundades või hoopis teisele poole. Vaadates kalendrit on väga selge aru saada, mis on Su fookuses. Kui Sa hoiad fookust eesmärkidel, siis Sa saavutad oluliselt rohkem.

Lisaks eesmärkide peale mõtlemisele, tuleb tegelikult ka eesmärgid kirja panna. Ei ole mõtet mõelda, et eesmärgid on mul kogu aeg siin kogu aeg meeles ja kui ma nende peale igal hommikul ja õhtul mõtlen, siis asjad täituvad. Oluliselt lihtsam on see mõtte energia vabastada tegelikult selle eesmärkide suunas liikumisele. Võtta see paber ja panna eesmärgid kirja. Sa selle kirjutamise protsessi käigus Sa muutud tegelikult oluliselt selgemaks, oluliselt kindlamaks. Ja pluss see, et Sa tead, et Sul on eesmärgid olemas. Sul on nad kirja pandud aga Sa ei pea neid siin peas sobrama või otsima, et kuhu kohta nad mul täpselt jäid? Sa saad alati võtta paberi ja Sa saad alati vaadata ja mõelda, et ohoo, see oli see, mida ma tahan teha ja selle ma teen ära. Samuti saad Sa selle paberi endale seina peale kleepida või arvutisse panna ekraanile ning kogu aeg eesmärke niimoodi meelde tuletada. See on ka väga võimas moodus, kuidas alateadvus tööle panna nende eesmärkide suunas liikumisele.

Lisaks mõtlemisele ja kirja panemisele, on väga oluline veel tegelikult ka kolmas asi – see on, et Sa asud reaalselt eesmärkide suunas tegutsema. Et Sa hakkad midagi tegema. Sa hakkad mõtlema, mida võiksin teha, et ma reaalselt saaksin teha, et ma sinna eesmärkide juurde jõuaksin. Ei ole mõtet unistada sellest, et keegi justkui tuleb ja koputab Sulle ühel päikeselisel päeval uksele ja annab Sulle suure kasti, mille sees on kõik Sinu soovitud eesmärgid. Ei ole mõtet, sest nii juhtub küll aga nii juhtub vaid filmis. Päris elus tuleb eesmärkide nimel tööd teha. Töö on tegelikult see sild, mis viib Sind sellest kohast, kus Sa täna oled, sinna kuhu Sa sooviksid minna. Ja mida suurem on see eesmärk, mida suurem on see saavutus, mida Sa soovid teha, seda suurem on ka see töö.

Need olid kolm mõtet, mis olid seotud eesmärkidega:

1. Kõigepealt, et eesmärgistamine ise on ääretult oluline
2. Teiseks – eesmärgid tuleb kindlasti kirja panna ja
3. Kolmandaks – eesmärkide suunas tuleb asuda tegutsema.

Sellest loost on ka video. Kui Sa soovid seda vaadata, siis palun, vajuta alljärgevale lingile: https://www.facebook.com/priit.lifecoach.ee/videos/385267891865650/

The post 3 mõtet eesmärkidest appeared first on Lifecoach.ee.

Isiklikult ma usun eesmärgistamisse. Ma usun, et kui Sul on eesmärk, on Su tegemistel fookus. Kas Sa oled märganud, et kui Sa millegi peale pikemalt mõtled, näiteks puhkusereisist, hakkad Sa kõikjal nägema ootamatult puhkusereklaame? Või plaanid vahetada auto uuema ja energiasäästlikuma sõiduki vastu, oled auto margigi juba mõtetes välja valinud, hakkad sama marki autot kõikjal nägema. Parkimas, parempoolset pööret tegemas. Need puhkusereisi reklaamid ja mõttes juba ostetud auto on tegelikult ju „kogu aeg seal olnud“, kuid nüüd oled hakanud neid igapäevaselt märkama. Eks ole see üks põnev viis, kuidas soove Sulle meelde tuletatakse? Vaikselt märku antakse.

Aga, kuidas teadlikumalt kasutada eesmärgistamise jõudu?

1. Sõnasta soovid võimalikult täpselt. Mõtle läbi, mida Sa täpselt tahad ning kindlasti lisa sinna kuupäev, mis hetkeks eesmärk täituma peaks. Ma soovitan eesmärgid kirja panna, kuna kirja pannes saad Sa neid hiljem meelde tuletada, kuid olulisem veel, läbi kirjutades Sa viid eesmärgi alateadvusse. Su aju on täppistööriist, mida selgemaid ja paremaid juhtnööre talle annad, seda parem tulemus hiljem tuleb. Millele Sa keskendud, selle Sa ka saad.
2. Mõtle enda jaoks selgeks, miks Sa eesmärgi saavutamist soovid. Küsimus „Miks?“ on võtmeküsimus, kuna küsimusele vastates Sa hakkad tajuma eesmärgi olulisust. Siit tuleb jõud ja motivatsioon soovitu saavutada. Pole olemas laisku inimesi, on vaid vähemotiveerivad eesmärgid. Põhjused, miks Sa midagi tahad, pane samuti kirja. Ja mida rohkem põhjuseid, seda parem. Huvitav on see, et kui küsimusele „Miks?“ on vastused olemas, leiad lahendused ka küsimusele „Kuidas?“.
3. Jaga suuremad eesmärgid väiksemateks osadeks. See kuulub nüüd valdkonda, kuidas reaalselt eesmärkidega tööle hakata. Väga tore, et Sa unistad julgelt ning Sul on suured eesmärgid. Kuid suurte eesmärkidega võib kaasneda ka üks väike mure – nad võivad tunduda ebarealistlikult suured, isegi hirmutavad. Just seepärast tuleks suured eesmärgid jagada väiksemateks vahe-eesmärkideks. Analoogia võib tuua pimedal ajal Tallinnas Tartusse sõitmisest. Su auto kaugtuled valgustavad 150 meetrit Su teed. Edasi on pimedus ja teadmatus. Jah, loomulikult Sa tead, et on olemas tee, teeäärsed metsad ning põllud, kuid Sa ei näe neid. Sa näed ju vaid 150 meetrit enda ette ning natukene külgedele ka, kui aus olla. Kuid Sa jõuad kenasti Tartusse. Väikeste vahe-eesmärkide kaupa.
4. Loo toetav keskkond eesmärgi suunas liikumisel. Selles ma ei kahtlegi, et Sa ise oled tubli. Kuid sobival keskkonnal on soovitu täitumisel samuti oluline roll. Keskkonna all ma ei mõtle ainult füüsilist ruumi, olulisem veel on inimesed, kes toetavad Sind sellel teel või on sarnase eesmägi varem saavutanud. Kuidas neid inimesi leida? Usu mind, kui Sa hakkad oma soove pereliikmete või sõpradega arutama, koorub nendest vestlustest mitmeid häid mõtteid.
5. Tee iga päev midagi, et eesmärgi suunas liikuda. Paljud plaanivad ning plaanivad, kuid ei võta midagi reaalselt ette. Ja imestavad siis, et eesmärgid ei täitu. Jah, ma tean, et see ei pruugi kehtida Sinu kohta, kuid ma olen „jutuvestjaid“ ka kohanud.

Lisaks eelnevale veel üks väga oluline põhjus, miks eesmärgistamist tõsiselt võtta. Eesmärgid aitavad Sul teha valikuid meie inforikkas ühiskonnas. Mida täpsemalt Sa tead, mida Sa soovid, seda kergem on Sul keskenduda vaid nendele teemadele ning teisest küljest, seda vähem jääb Sul aega tegeleda teemadega, mis ei ole seotud Su eesmärkidega.

The post 5 võimalust, kuidas eesmärgistamine enda kasuks tööle panna appeared first on Lifecoach.ee.