Kas Sa oled pannud tähele, et kui keegi ütleb Sulle, et Sa kindlasti pead sellega tegelema, siis suure tõenäosusega on millegipärast nii, et Sa ei taha seda üldse teha. Sa ei ole seda mõtet omaks võtnud või ära ostnud. Sa ei tunne, et see mõte on just see, mis väärib toimetamist. Tihti võib sarnane olukord tekkida töösituatsioonis, kus juht ütleb: „See tuleb just niimoodi ära teha!“ Ja siis loomulikult töötaja tunneb, et teda surutakse justnagu nurka. Pannakse purki. Ta ei taha sellega tegeleda, sest see ei ole tema mõte. Ta ei näe võib-olla selle mõtte suurt lendu. Ta ei oska seda mõju hinnata.

Kui mõte on olemas, siis järgmine etapp on ka väga oluline. Tihti unustatakse see etapp ka ära. Järgmisena tuleb mõtte suuremaks või sügavamaks mõtlemine. See võib toimuda rääkimise teel, näiteks Sa leiad inimese, kes on seda varem teinud. Saad temaga kokku ning arutate omavahel ning saad kindlust edasiminekuks. See võib toimuda coach’i abil, kes aitab Sind teema olulisele mõtlemisel. See võib toimuda hea sõbra, töökaaslase või ka juhi kaudu. Kindlasti peab olema teine inimene, kes peegeldab ning aitab Sind sellesse teemasse rohkem sisse minna.

Aga Sa võid samahästi võtta ka paberi ning selle kõik kirja panna.

Oluline on ju see, et Sina teed seda tööd ning saad mõttega minna sügavamale, saad selle veelgi detailsemaks mõelda. Sa saad plaani läbi arutada. Saad mõelda, kuidas maailma sellest mõttest võib muutuda, kuidas Su elu muutub.

Mõtte suuremaks või olulisemaks mõtlemise taga on kaks asja:

• Sa oled ise oluliselt rohkem valmis. Saad aru, kas see mõte on see, mis väärib ära tegemist
• Mida detailsemalt Sa sellele mõtled, seda parem kvaliteet tuleb. Seda rohkem saad lõpptulemuse headust garanteerida

Kolmas etapp alles on nende asjade ära tegemine. Mõtte füüsilisse maailma toomine.

Näiteks, kui Sa mõtleksid maja ehitamise peale. Algab ta sellest, et arhitekti tekib peas mõte, et siia võiks ehitada näiteks kahekordse maja. Kohapeal vaatamisest saab täpsemalt aimu, mis seal üldse on. Millised majad on ümbruskonnas? Kas seal on metsa või merd? Selle info pealt tekib visuaalne pilt sellest, milline saa maja võiks olla.

Mõte läheb täpsemaks kui tekivad arhitektuursed joonised. Tekivad vaated, lõiked, korruste planeeringud. Hiljem juba tehnilised joonised. Esialgne mõte läheb oluliselt suuremaks, läheb oluliselt täpsemaks.

Seejärel algab kolmas etapp. Tuleb ehitaja, võtab metsa maha, lööb kopa maasse ning hakkab reaalselt ehitama. Võtab paberi ette ning paneb siia vundamendiploki ja hakkab seina laduma. Siis tuleb teine mees, puurib seina augu ning paneb sinna pistikupesa.

Aga ta ei tee seda iseseisvat, kõik on eelnevalt ju läbi mõeldud. Kui on läbi mõeldud, siis on tagatud ka kvaliteet. Maja saab reaalselt selline nagu tellija soovis, kuna arhitekt ja tellija on sellest omavahel rääkinud. Kui seda kokkulepet ei oleks, tuleks sellest ju suur kaos.

Sarnane võib-olla ka Su enda tegemistega, et hakkab mõnikord kohe prauhti toimetama. Sa saad küll teada, kas see idee töötab või mitte, kuid Sa ei saa tagada kvaliteeti, kui Sa ei ole asju korralikult läbi mõelnud. Selle kohta saab öelda „tehtud-mõeldud“, kuigi peaks olema ju vastupidi „mõeldud-tehtud“.

Kui soovid antud juttu hoopis vaadata ja kuulata, oled oodatud vaatama videot:

The post Loomise 3 etappi appeared first on Lifecoach.ee.

Paulo Coelho kirjutas „Alkeemiku“ 1987 ning raamat ilmus 1988. Paulol läks „Alkeemiku“ kirjutamiseks kaks nädalat. See oli Paulo Coelho neljas raamat ning kokku on ta tänaseks kirjutanud raamatuid 34, mis teeb temast kõige kuulsama ja tuntuma Brasiilia kirjaniku.

Raamat räägib noormehest, kelle nimi on Santiago. Ta vanemad tahtsid, et temast saaks kunagi preester ning panid ta kooli õppima, et õppida lugema ning mõista maailma läbi raamatute. Kuid Santiagole ei meeldinud see vanemate mõte ning ta soovis, et ta saaks rännata ja maailma avastada. Nii sai temast lambakarjus ning ta käis ja luusis mööda Andoluusia põlde ja nõlvu. See raamat pajatabki tema seiklustest. Ühest küljest on see raamat justkui Andoluusiast Egiptuse püramiidide juurde jõudmise teekond, teisest küljest aga on „Alkeemik“ omaenda tarkuse ja soovide, sisemiste unistuste teostamise teekond.

„Alkeemik“ on tänaseks meeletult populaarne. Raamatut on müüdud üle 150 miljoni eksemplari. Ta on võitnud 115 erinevat auhinda ning tunnustust. Raamatut on trükid juba 80 eri keelde. Kuid see algus, see raamatu päris-päris algus, oli Paulo Coelhole väga-väga vaevaline. Tal õnnestus lõpuks oma esimese kirjastajaga leping sõlmida ning esimesel nädalal müüdi „Alkeemikut“ täpselt üks eksemplar. Seejärel tekkis 6 kuuline paus, kus ühtegi raamatut ei müüdud. Siis müüdi järgmine raamat. Mõtle hetkeks, kui rõõmus Sa oleksid kui Su raamatut müüdaks kuue kuu jooksul kaks eksemplari? Huvitav, et selle teise raamatu ostja oli see sama inimene, kes ostis esimese ja siis hakkas vaikselt müük kasvama.

Ma ei tea, kas see lugu vastab tõele, võib-olla on Paulo Coelho siia natukene ka juurde pannud, kuid selge on see, et algus oli väga keeruline. Seda näitab ka see, et tema esimene kirjastaja ütles, et raamatu pealkiri ei tööta, raamatu sisu ei tööta. See ei kõneta kedagi. Esimene kirjastaja katkestas veel ühepoolselt Paulo Coelhoga ka raamatu levitamise lepingu, jättes Paulo suhteliselt kehva olukorda. Ta on ise seda perioodi meenutanud, et oli tookord 41. aastane, kuid oli täiesti meeleheitel. Ta oli tige ja kurb nende sündmuste peale, sest ta teadis ja uskus, et „Alkeemik“ on tema enda elu raamat. See on see, milles on temast endast nii palju. Seal on tema hing ja süda. Seal on läbielatud kogemus ja tarkus, mis on kokku pandud ühte mõistujuttu.

Mis Sa arvad, kas Paulo Coelho viskas püssi põõsasse ja jäi ootama valget laeva, et keegi tuleks ja päästaks ta? Või ta toimetas omaenda tarkust mööda edasi? Loomulikult, vastus on see, mida Sa juba tead. Ta jätkas uue kirjastaja otsimist. Ta jätkas erinevatele ustele koputamist. Ta jätkas selle raamatu tutvustamist erinevatel kirjandusõhtutel. Nii hakkas „Alkeemik“ vaikselt liikuma. Ta leidis uue kirjastaja ning asjad hakkasid liikuma paremuse suunas.

Tõeline läbimurre tuli 1993, mil raamat tõlgiti portugali keelest inglise keelde. Möödunud oli 5 aastat raamatu esmatrükist. Inglise keelne publik võttis „Alkeemiku“ meeletult soojalt vastu. Ja edasine ongi juba ajalugu. Seda Sa juba tead, mis on tänane seis. Loodan väga, et „Alkeemik“ on Sul ka endal loetud ning raamaturiiulis kenasti olemas, sest raamatu on ka eesti keelde tõlgitud.

Aga mis siis on see üks mõte või idee, mida sellest raamatust kaasa võtta?

Raamatus on neid mõtteid loomulikult väga palju, kuid üks läbiv idee on kindlasti, et kui Sul on oma soov või Oma Tee, mida mööda Sa käid, siis universum aitab sellele teekonnale kaasa. Universum annab Sulle erinevaid märke, mis annab kindlust sellest, et see teekond on õige. Sul on vaja vaid neid märke jälgida ning teekonnal toetust või meelekindlust koguda. Loomulikult, aitab universum Sind välja jõuda sinna kuhu Sa soovid ehk ta teeb enda poolt kõik, et Sa oleksid Oma Teel. Et Sul oleks innustust ja jõudu, et saaksid oma soovitu saavutatud.

Kui Sa eelistad lugemisele kuulamist ja vaatamist, siis palun kliki alljärgnevat linki:

Suur tänu Sulle juba ette!

The post “Alkeemik” – ühe raamatu sünnilugu appeared first on Lifecoach.ee.

Tänane tehnika, mida tahan Sinuga jagada on oma olemuselt ääretult lihtne. Nüüd Sa võid ju mõelda ning küsida, kas lihtsaid asju üldse on olemas ning kas need lihtsad asjad ka töötavad? Usu mind, lihtsad asjad on tihti geniaalsed ning on väga head, et Sa saaksid oma soovitu saavutatud. Tänan tehnika kannab nimetust „Take Daily Action“ ehk tee iga päev midagi oma eesmärkide saavutamiseks.

Jah, ma usun, et nüüd Sa mõtled seda, et kas ma pean siis hakkama seitse päeva nädalas tööle ning millal ma siis puhkan? Millal ma siis taastun? Aga see tegevus, mida Sa võid oma eesmärkide suunas liikumiseks teha ei pea olema selline suur, kogu päeva pikkune tegevus. See võib-olla üks väga väike asi, kuid on oluline, et oled oma eesmärgile mõelnud ning oled sellele natuke lähemale saanud.

Ma olen elus mitmeid maratone jooksnud ning kui ma hakkasin nendele maratonidele keskenduma ehk selleks trenni tegema, siis oli mul eesmärk teha iga päev midagi, et eesmärgi suunas liikuda. See ei tähenda seda, et Sa pead hakkama seitse päeva nädalas jooksma või kaks korda päevas trenni tegema ning niimoodi seitse korda. Vaid see tähendas seda, et kui ma tegin viis või kuus jooksutrenni nädalas, siis ma muudel päevadel tegin toetavaid tegevusi. Näiteks venitasin ennast, tegelesin hommikuti joogaga, tegin üldfüüsilist ettevalmistust ning jooksuharjutusi. Samas ma võib-olla mõnel päeval vaatasin ainult mõnda jooksmisest inspireeritud videot. Ma tegin iga päev natukene midagi, et saaksin eesmärgile lähemale. Tegin midagi, et hoida enda energiataset, motivatsiooni ja sisemist põlemist üleval.

Mõtle, mis võiks olla Sinu eesmärk ning mis võiks olla see väikene tegevus, see väike baby step, mis aitaks Su eesmärkide saavutamisele kaasa?

See sama metoodika või põhimõte on ka ühes teises loos – ära lõhu ketti. Ära lõhu seda järjepidevust. Näiteks, kui Sa oled otsustanud hakata tegema igal hommikul kümme kätekõverdust, siis katsu teha seda iga päev. Iga päeva leia selleks aega, et tekiks harjumus. Niimoodi on ka kõikide muude asjadega.

Väikesed järjepidevad tegevused tekitavad harjumust, Sul on pärast see liikumine või liigutamine automaatne, mis toetab Sind ennast soovitatud eesmärkide ja soovide saavutamisel.

Sellest loost on ka video. Kui oled selle vaatamisest huvitatud, palun kliki alljärgnevat linki:

Toredat uudistamist!

The post Tee iga päev midagi oma eesmärkide saavutamiseks appeared first on Lifecoach.ee.

Sõnal „distsipliin“ on meil paljudel negatiivne kuvand. Paljud mõtlevad distsipliinile, kui väga jäigale, kindlale süsteemile, kus on jõud, struktuur, sund, kellegi käsud ning kontrollimine. Midagi sellist, mida kohtad sõjaväes või mõnel inimesel on ka töökohal. Või meenub kellelegi hoopis kooliaeg. Negatiivne. Sunniviisiline. Süsteemne liikumine ja toimetamine.

Aga sõnas „distsipliin“ võib-olla ka positiivset. Iseenesest sõnad ei ole ei head ega halvad, ainult meie mõtlemine muudab nad selliseks ning ma usun, et Sa leiad distsipliinist kindlasti ka midagi positiivset. Näiteks, kui Sa kirjutasid mõne kooli lõputööd, see võis olla baka, magistri- või doktoritöö, kus Sa tegelikult ju igapäevaselt midagi tegid, võib-olla oli Sul iga päeva mingi lehekülgede arv, mida plaanisid kirjutada. Sul oli raamatute virn seal kõrval. See oli protsess, kus Sa kogu aeg väikeste sammudega eesmärgi suunas liikusid.

Erinevus selle sõjaväelise korra ning magistritöö kirjutamise vahel on selles, et kui üks väga sunni keskne, siis teine oli soovi keskne. Sul oli soov kool lõpetada. Sul oli soov see töö valmis saada. Usu mind, see protsess oli oluliselt parem ja rõõmsam.

Või näiteks, kui Sa mõtled oma esimesele autosõidule, kus Sa istud autos ning Sul on käes rool, Su ees on musttuhat kangi ja mustmiljon nuppu. Sa pead korraga vaatama ette ning taha. Paremale ja vasakule. Sul võib-olla väga suur hirm, et Sa ei suuda selle masinavärgiga hakkama saada. Suur hirm tegelikult selle ees, et Sa ei tule liikluspildist elusalt tagasi. Ja kui Sa nüüd mõtled, et sellest väikesest sammust või õppimisest algas see, et oled täna väga hea auto kasutaja. Huvitav selle juures on ka see, et kui inimeste käest küsida, kui head autojuhid nad on, siis enamus inimesi vastab, et nad on kõvasti paremad, kui keskmiselt.

Aga siiski, see sõna „distsipliin“. Kas Sa oled kunagi mõelnud, et muudatus saaks toimuda, on vaja kolme komponenti: on vaja, et Sa ei ole selle olukorraga rahul, mis Sul praegu on. Sulle lihtsalt ei meeldi see olukord ning vajad siin muutust. Sul on justkui konflikt selle vahel, kus Sa praegu elad ning mida tegelikult soovid. Teine tegur on, et Sul peab olema suurem pilt. Sul peab olema visioon, eesmärk või soov, Sul peab olema midagi sellest, mille poole Sa tahad minna. Mis Sind tõmbad ja kus Sa näed, et sellest visioonist lahendust olukorrale, kus Sa praegu oled. Kolmandaks on Sul vaja, et hakkaksid liikuma. Kui juba liikuma hakkad, on vaja, et hoiaksid liikumist üleval.

Distsipliin on selles valemis just see kolmanda teguriga kõige paremine haakuv teema. Kui Sul ei ole distsipliini, siis Sa ei tee tegevust teoks. Põnev selle valemi juures on, et need tegurid on omavahel kõik korrutatud. Sul võib-olla selge soov midagi muuta, kuna see olukord, kus Sa praegu oled, vajab muutust. Samuti võib Sul olla ka idee, mis suunas liikuda, kuid kui Sul distsipliini ei ole, kui Sul ei ole soovi astuda üks jalg teise jala ette, et käimist alustada, siis Sa tegelikult soovitud muutust ei teosta.

Distsipliin on oma olemuselt see, mis eristab tipptegijaid keskmistest ning väikesest tegijatest. Siinkohal võid ju enda käest ausalt küsida, kas Sa tahad olla tipptegija või Sa tahaksid olla pigem keskmine? Distsipliin aitab Sind eesmärkide saavutamisel, mis toob kaasa Sulle parema elu või rohkem rõõmu pakkuvama elu. Ta on eesmärkide saavutamisel väga oluline komponent ning ma loodan, et Sul on distsipliini, et soovitut ette võtta. Vajalikke samme astuda, et järgmist tasandit iseendas otsida ning sinna välja jõuda. Oma olemuselt ei ole see keeruline. Sul on vaja teada, kuhu tahad minna. Sul on vaja distsipliini, et väikeseid samme astuda. Selliseid samme, mis on Sulle jõukohased ning usun mind, et ühel heal päeval oled Sa seal kohal ning Sul on käidud teekonna üle ääretult hea meel.

Suur tänu, et lõpuni lugesid! Nendest mõtetest on ka video. Kui soovid lugemise asemel hoopis kuulata ja vaadata, oled oodatud klikkima alljärgnevat linki:

Meeldivat uudistamist!

The post Sinu suur sõber soovide saavutamisel appeared first on Lifecoach.ee.

Põhjuseid, miks eesmärke ei seata, on tõenäoliselt väga erinevaid. Täna ma keskendun neljale olulisemale põhjusele, miks inimesed ei sea endale eesmärke.

Esikohal suure tõenäosusega on see, et väga paljud ei ole kuulnudki eesmärgistamisest. Kui Sa mõtled Yale uuring peale, kus ainult 3% inimestest oli eesmärgid kirja pannud ning nende nimel tegutsesid. Võib-olla tõesti on vahepeal läinud aeg edasi ning kolmest on saanud viis, kuid ikkagi on neid väga vähe. 95% inimestest on need, kellel eesmärgid puuduvad. Nad ei ole võib-olla sellega varem kokku puutunud.

Näiteks, kui Sa mõtled iseenda lapsepõlvele, palju oli Sul neid lapsepõlvesõpru, kellel olid eesmärgid? Või palju oli pereringis eesmärke? Selliseid väga selgeid, välja hõigatud, kirja pandud ning ajaliselt määratletud eesmärke nagu eesmärgistamine peaks olema. Suure tõenäosusega vastus on, et neid ei olnudki või oli ainult üks inimene, kelle puhul Sa teadsid, et see inimene tegutseb selle asja nimel. No vähemalt niimoodi oli see minu enda lapsepõlves. Loomulikult mul oli soov ja eesmärk kool hästi lõpetada, saada võimalikult head hinded, ülikooli sisse saada ning suvevaheaeg võimalikult hästi veeta. Selliseid soove ikka ju oli. Need olid sellised suured soovid, kuid neid ei jaotatud eesmärkide keelde või neid ei toodud spetsiifiliseks.

Teise teemana toon välja selle, et inimesed ei sea endale eesmärke, kuna nad ei oska seda korrektselt sõnastada või hästi kirja panna. Nad mõtlevad, et hea mõte – eelmisel aastal olin selline ning sel aastal olen parem või teenin sel aastal rohkem raha, muudan oma töö- või pereelu, mul on rohkem vaba aega või mis iganes see eesmärk ka on, need on head mõtted aga need pole eesmärkide keelde kodeeritud või nad pole eesmärkide keeles kirja pandud. Puudub spetsiifilisus. Puudub muutuse ühik palju ma siis olen rõõmsam või palju ma rohkem naeran. Ja puudub ka reaalne lõpptähtaeg, mis hetkel ma seda mõõtma hakkan. Ehk puudub selline eesmärkide keelde pandud kirjalik eesmärk ning jäävad sellised suured ideed ja mõtted, mis võivad ka muutuda, sest kui ajad ei ole kirjas, siis nad võivad ka muutuda.

Kaks viimast põhjust on seotud meil hirmudega. Miks ma nendest hirmudest üldse räägin? Kui ma pigem vaatan elule pigem positiivse poole pealt – mida saaks muuta või mida saaks paremaks teha, et olukorrast õppida. Mõnikord on hea teada ka hirme. Kui Sa oskad öelda, mis Sind tagasi hoiab või mis Sind takistab, siis Sa oskad mõelda, mida annaks teha, et hirmust mööda minna ning hirmu vähendada.

Esimene hirm, miks inimesed ei sea endale eesmärke on see, et neil on kartus läbikukkumise ees. Nad arvavad, et nad ei saa selle eesmärgiga hakkama. Nad pööravad poole tee pealt koju tagasi ning nad ei tee seda, mida nad on soovinud teha. Ja see hirm on väga suur ning see hoiab meid paigal.

Aga mida selle hirmuga teha? Kindlasti üks väga võimas töövahend on see, et eesmärk tuleb teha väikesteks, saavutatavateks juppideks, tükkideks ja need väiksed tükid peavad olema suure eesmärgi suunas joondatud. See on see, et Sa hakkama sellega, millega Sa reaalselt hakkama saad ning Sul pole mõtet võtta midagi ebarealistlikku ning üritada seda siis väga lühikese ajaperioodi sisse mahutada.

Teine teema, mida Sa saad selle hirmu maandamiseks teha on see, et Sa peaksid leida endale eeskujusid, kes on sarnase eesmärgi juba saavutanud. Kes on raamatu kirjutanud või maratoni läbinud või ülikooli kuhugi sisse saanud või teinud tööalaselt mingeid muutusi. Neid inimesi on, Sa peab lihtsalt silmad lahti tegema, võib-olla oma sõprusringis korra küsima ning saad väga häid mõtteid kellega võiks rääkida või kelle blogi võiks lugeda või kelle videot võiks vaadata, raamatut lugeda. Ehk Sa peaksid tegema ennast nende inimeste sarnasemaks. Sa peaksid jälgima, mida nad teevad ja mõtlema, mida Sina ise saaksid teha.

Kuidas Sa saaksid seda hirmu vähendada või hirmust üle olla, et sellele teele asuda? Hirmudega on see, et ma kutsun Sind tegelikult koos selle hirmuga elama, sest suure tõenäosusega ei saa Sa ühtegi eesmärki ellu viia, kui Sa oled hirmu viinud täitsa nulli. Alati on mingi osa hirmust Sinu enda tegemistes. Alati Sa teed midagi uut moodi ja Sa ei tea, kas see töötab või mitte. Sa katsetad. Katsetamine ongi selle asja juures see kõige olulisem, sest Sa õpid igast olukorrast. Õpid mitteõnnestunud teguviisist. Sa saad sealt innustust tegutseda teistmoodi.

Neljas ja viimane põhjus, miks inimesed eesmärke ei sea, on kartus tõrjutuse või eemalejäämise ees või kellegi halba kommentaari. Või kuidagi negatiivset tagasisidet sellele. Kui Sa mõtledki selle, et hakkad eesmärkide suunas liikuma ning Sa varem käisid sõpradega õlut joomas või kohvikus, siis need sõbrad endiselt võib-olla käivad seal aga Sina tegeled millegi muuga. Võib-olla tõesti võivad inimesed õlleklaasi taga Sinust rääkida halvasti või kirjutada mõne halvustava Facebook’i kommentaari. See on väga loogiline. Sa oled oma viie parima sõbra summa ning kui Sa tahad muutuda, Sa pead vaatama, kas sõbrad toetavad Sind ning viivad Sind edasi. Kui nad seda ei tee, pead endale leidma tegelikult uued sõbrad. Sa peaksid leidma inimesed, kes Sinuga on ühes paadis. Kes Sind toetavad ja aitavad. See on põhjus, miks paljud kasutavadki abistavaid meeskondi seal taga – treenereid, coach’e, arengutreenereid. See on see, et need inimesed toetavad Sind sellel teekonnal astumisel.

Sellest postitusest on olemas ka video. Huvi korral vajuta linki: https://www.facebook.com/priit.lifecoach.ee/videos/406080943117678/.

Suur tänu Sulle!

The post Miks inimesed ei sea endale eesmärke? appeared first on Lifecoach.ee.

Aga, et seda hirmu võimalikult väikseks teha, ongi peamine põhjus, miks eesmärke jagatakse juppideks. Näiteks, kui Sul on soov kirjutada raamat ja Sa oled asunud selles suunas tegutsema. Mõelnud seda, milline see raamat võiks olla ning jõudnud oma mõtetes sinna, et see võiks olla selline tavalise paksusega raamat – umbes 300 leheküljeline. See number 300 võib olla selline, et Sa mõtled, et siin on ikka palju tööd, et see kokku kirjutada. Jah tõsi, see ongi hullult tööd ning nõuab panustamist. Aga kui Sa mõtleksid, et Sa kirjutad iga päev 10 lehekülge ja niimoodi 30 päeva teeksid seda jutti, siis see raamat valmiks Sul juba kuu ajaga. Number 10 on oluliselt väiksem. Oluliselt realistlikum. Oluliselt saavutatavam, kui 300. See on see põhjus, miks suurt eesmärki tehakse igapäevasteks väiksemateks tegevussammudeks või juppideks, mis on realistlikumad ja lihtsamini kättesaadavamad.

Mõtle küsimusele: „Kuidas süüa elevanti?“

Vastuse sellele ongi, et elevanti tuleb süüa tükkide kaupa. Korraga elevant suhu ei mahu aga Sa pead lõikama nii väiksed tükid, mis Sulle suhu mahuvad ning Sa saad seda süüa. Täpselt sama loogika on ka eesmärkide saavutamisel. See tükk ei oleks liiga suur, et Sa sellega hakkama ei saaks, vaid Sa teeksid oma tükid nii suured, et hakkamasaamise moment seal juures oleks.

Teine mõte, miks eesmärke tuleks jagada väiksemateks tükkideks on see, et tekiksid eduelamused. See oleks rõõm sellest, et Sa astud sellel teel. Et Sa tunneksid, et see tee on õige ning Sa tajuksid, et eesmärgi saavutamine ei ole enam kaugel. Eduelamuse tekitamine on ju tegelikult Su eneseusu tõstmise teema. Kogu sellel teel me soovime, et eneseusk tõuseks või õigemini eneseusk säiliks. Et Sa tunneks, et Sa liigud ning teed õiget asja. Eneseusu tõstmisel on tegelikult veel ju väga palju muid mõtteid ja taktikaid, kuidas seda teha.

Jagada võiks siin seda, et me elame maailmas, kus keegi kindlasti on teinud midagi sellist, mida Sina soovid just nüüd teha. Kui see on raamatu kirjutamine, siis keegi kindlasti on kirjutanud ju ka varem ühe raamatu. Raamatukogud ja raamatupoed on ju raamatuid täis ning igale autoritel mingi raamat oli ju esimene. Sa võib ju alati võtta selle inimese, kes sarnase eesmärgi on saavutanud ning helistada või kirjutada talle ning küsida, kuidas ta seda tegi. Kuidas tema hoidis oma emotsioone ja entusiasmi üleval eesmärgi saavutamisel? Sa võid ka mõelda, millised olid need tegevused, mida tema tegi ning mida Sina saad enda tegevustesse üle võtta. Mida Sina saad kopeerida? Kuidas Sina saad seda edu kopeerida, mida tema on kasutanud?

Sa võid mõelda ka niipidi, et Sa peaksid tegema ennast selles vallas tugevaks. Näiteks, kui see on taas raamatu kirjutamine, siis Sa võid minna näiteks raamatukokku ning võtta eneseabi õpiku või nõuanderaamatu, kus räägitakse sellest, kuidas oma esimest raamatut kirjutada. Sa võid lugeda blogisid. Sa võid lugeda erinevaid artikleid. Sa võid vaadata videoid. Informatsiooni maailmas on palju, kuidas selles vallas ennast tugevaks teha ning see on ka kindlasti see, mis Sinu eneseusku tõstab. Kõik see on ainult sellepärast, et sellel teel suure tõenäosusega kohtad Sa ka takistusi. Et Sa oleksid nendeks takistusteks valmis ja Sa oskaksid nendest takistustest üle hüpata või kõrvale põigata. Või Sul oleks taktika nende takistustega tegelemiseks.

Sellest loost on ka video. Kui Sa soovid seda vaadata, siis palun, vajuta alljärgevale lingile: https://www.facebook.com/priit.lifecoach.ee/videos/403687793356993/

Suur tänu Sulle!

The post Miks suur eesmärk tuleks jagada väiksemateks osadeks? appeared first on Lifecoach.ee.

Siis saab jaanuar mööda ja suurem osa nendest uutest tulijatest on kuskile kadunud. Põhjused on tõenäoliselt väga erinevad, kuid nad on kuskile läinud ja nii tulevad need vanad tegijad sinna trenni tagasi. Tõsi, seal on ka paar üksikut uut inimest, kes seal jätkavad, aga millegipärast suur osa inimestest annab alla. Ei lähe eesmärgiga lõpuni. Ma nüüd väga loodan, et selle video vaatamise järgselt, on Sul mõtteid ja taktikaid, mida Sina saaksid teha, et Sa läheksid lõpuni välja. Et Sina oleksid see, kes saavutab oma eesmärgid.

Ma jagan Sinuga kuut mõtet, mida Sa võiksid taas katsetada ja proovida ning teen seda kõik seepärast, et Sind inspireerida ja Sind kaasata ning Sind eesmärgistamise maailma rohkem sisse tõmmata.

1. Pane eesmärgid kirja. Ma olen sellest mitmel korral rääkinud ning hüppan sellest mõttest siin juba sujuvalt ka üle.
2. Jaga oma eesmärke tugiisikuga või lausa tugiisikute grupiga. Leia need inimese, kellel on sarnased väärtused või soov Sind toetada või kes tegelevad sarnase teemaga. Kes aitavad Sind, kui Sa kuskile kinni jääd. Kes aitavad Sinuga koos mõelda, et mida Sina saaksid teha, et edasi minna. Teisisõnu väldi neid inimesi, kes ütlevad: „Hull eesmärk. Ära seda küll ette võta! Ära sellega midagi tee, see on selline paha lugu.“ Ürita neid vältida, sest ainult Sina saad otsustada, kas see eesmärk on „hull“ ja ei vääri tegemist või eesmärk on „hull“ ja just väärib tegemist. See on ju Sinu enda otsustamise koht. Ürita kaasata enda eesmägi poole liikumisel rohkem neid inimesi, kes Sind toetavad. Tugiisikud võivad olla pere ringist või töölt keegi või sõber või coach ehk edutreener ehk need inimesed, kes usuvad Sinusse ja annavad Sulle entusiasmi ja kes on Sinuga ühes ja samas paadis.
3. Vasta iga eesmärgi juures küsimusele „miks?“. Miks Sa selle eesmärgi täitumist soovid? Mis muutub Sinu elus? Miks Sa tahad selle eesmärgi ette võtta? Näiteks, kui Sul on eesmärk kirjutada sel aastal oma elu esimene raamat, siis see „miks?“ võib olla, et Sa oled juba lapsest saati tundnud huvi raamatute vastu. Sulle meeldis lugeda. Sulle meeldis erinevaid seoseid luua. Sa oled kooli ajal olnud hea kirjutaja. Sulle meeldib väga kirjutada. Sa tahad seda omaenda väljamõeldud lugu maailma ja inimestega jagada. Võib-olla see, et Sa tahad olla kuulsam, kui Sa oled praegu. Neid „mikse“ võib ühe eesmärgi taga olla väga palju. Ja iseenesest see on ka hea, kui neid on, sest mida rohkem Sa seda lahti mõtled ja mida rohkem Sa ise endale põhjuseid leiad, seda julgem ja kindlam on Sul selle eesmärgi vastu minna. Ja seda suurema tõenäosusega Sa reaalselt selle asja ka ära teed.
   1. Need „miksid“ võiksid jälle muidugi kirja panna, mitte ainult enda peas mõelda. Kirja panna kasvõi sellepärast, et oleks Sul endal selgust, Sa teaksid mis asjad need täpselt on. Ja kui Sa neid „mikse“ paberile või arvutisse kirjutad, Sa saad neid muuta ja täpsemaks teha, veel-veel timmida ning paremaks muuta.
   2. Teise mõttena, miks neid „mikse“ on hea kirjutada, on kindlus, et kui Sul satuvad olema sellised sombused päevad, kus päikest ei ole juba nädalate kaupa, Sa saad selle paberi ette võtta ja vaadata, mida Sa sinna kirja panid. Sellest endale sisemist motivatsiooni leida.
4. Pane eesmärgid nähtavale kohale. Sa ei pea just oma maja eesmärkidega kõik täis kleepima või korterit või oma töökohta. Aga Sa võiksid panna need eesmärgid kohtadesse, kus Sa tead, et need on või kuhu Sa satud. Näiteks, töölaua juures mõni eesmärk. Või külmutuskapil oma klambriga eesmärk. Või vannitoas eesmärgid. Või kuskil kodus kabinetis seina peal, et Sa reaalselt ikka jõuaksid sinna ning saaksid endale meelde tuletada. Üldjuhul on meie mure see, et me kipume asju unustama. Kui need asjad ei ole meie silme ees kogu aeg, siis need kipuvad kuskile kaduma.
   1. Räägitakse ka seda, et on kaks väga head aega alateadvusele info edastamiseks – aeg, kus me hakkame magama jääma ning aeg, kus me just hakkame üles tõusma. Võib-olla üks väärt mõte Sulle, et Sa võiksid panna eesmärgid kuskile voodi juurde, et Sa näeksid neid viimasena õhtul või hommikul kohe kui üles tõused ja lambi põlema paned, saad oma eesmärke lugeda. Et see eesmärgistamise maailm, kindlus ja see teadmine oleks kogu aeg Sinuga.
   2. Ja samuti mõte, et Sa võid või võiksid eesmärke endale igale poole kaasa võtta. Räägin Sulle siin ühe loo Ameerika kümnevõistlejate olümpiakoondisest. Neil oli treeningkogunemine ning tuldi treeningrühma ette ning küsiti, kelle on eesmärgid palun käega märku anda? Loomulikult tõusis käte meri, sest spordis on ju eesmärkide seadmine nii tavaline. Siis uuriti seda, kellel on eesmärgid kirja pandud. Loomulikult, kõik käed tõusid. Kõik olid energiat täis, et nad on ka eesmärgid ilusti kirja saanud. Siis küsiti kolmas küsimus, et kellel on kirja pandud eesmärk praegu endaga kaasas? Ja tõusis ainult üks käsi. See oli Dan O’Brien ehk mees, kes võitis Atlanta olümpiamängudel 1996 kümnevõistluses kuldmedali. Mõtle ka Sina, kuidas Sa saaksid eesmärke kaasa kanda. Kaasas kandmine on oluline kasvõi seetõttu, et kui Sul tekibki mingi hetk, kus Sa ootad kedagi või Sa oled järjekorras või Sa pead aega pärjaks tegema või sobitama, Sa saad alati võtta ja lugeda. Väga levinud on, et eesmärgid kirjutatakse sellistele väikestele visiitkaardi suurustele paberitele aga on ka variant see, et Sa kirjutad eesmärgi oma nutitelefoni või laed üles mõnda keskkonda ning saad selle ette võtta, kui sobilik hetk tekib. Ma ise kasutan eesmärkide kaasas kandmiseks Evernote’i, kus on oma lehed oluliste teemade jaoks. Ma saan igal hetkel selle ette võtta ja iseendale meelde tuletada.
5. Ole valmis maksma eesmärgi saavutamise eest oma hinda. Mõtlen selle all seda, et eesmärgid ei täitu iseenesest. Sa pead tegema tööd. Sa pead olema valmis ka millegist loobuma. Näiteks, kui Sul on plaanis trenni teha ning Sind kutsuvad sõbrad või sõbrannad külla või kuskile kohvikusse, siis sa võid sõpru kurvastada, et Sa ei liitu nendega. Sa ütled neile, et Sa lähed trenni. Või kui Sul on plaan raamatut kirjutada, siis Sa ei saa olla samal ajal kinos või teatris olla. Sa pead millegist väga lahedast ja mõnusast loobuma selle nimel, et oma eesmärgi suunas liikuda. Mõnikord võib see olla raske aga kui Sa mõtled lõpptulemusele ja kõigele sellele, miks Sa seda ikkagi teed, siis Sa saad kindlust, et Sa ei lähe sõpradega kinno või teatrisse või kellegile külla, vaid Sa tegeled enda eesmärkidega. Ole valmis maksma hinda eesmärkide saavutamise eest.
6. Eesmärgid tuleb osadeks jagada, mida Sa suurepäraselt tead. Aga see osadeks jagamine pole oluline mitte ainult seepärast, et süüa elevanti, vaid ka seetõttu, et Sul tekiks väikeseid eduelamusi. Et Sa saaksid ühest väikesest etapist edasi ja Sa tunneksid rõõmu, et Sa saavutad midagi. Et Sa tunneksid rõõmu, et oled õigel teel. Ja, et YES!, see on see, mida ma tahan. Eesmärkide kohta on öeldud, et eskalaator eesmärkideni jõudmiseks on alati rikkis, kuid trepiastmed on avatud. Kui Sa liigud samm-sammu kaupa, siis Sa jõuad sinna ja saavutad selle, mida Sina oled soovinud ja lootnud.

Ma loodan, et Sa said siit taas innustust ja uusi ideid, mida enda peal katsetada. Mõtted töötavad ainult siis, kui Sa nad töösse võtad. Ma väga loodan, et Sa tegeled eesmärgistamisega ning Sul on väga selged plaanid, kuhu Sa tahad jõuda ning Sul on reaalsed sammud, mida Sa proovid, et eesmärk tuleks.

Kui Sa soovid antud mõtet vaadata videona, siis kliki siia: https://www.facebook.com/priit.lifecoach.ee/videos/399036110488828/.

Suured tänud Sulle juba ette!

The post 6 mõtet, mis aitavad säilitada tegutsemistahet eesmärkide saavutamisel appeared first on Lifecoach.ee.

Eesmärkide kirjapanek on nagu GPS süsteem. Kui Sa hakkad sõitma kohta, kus Sa varem pole käinud ja sisestad aadressi, siis GPS süsteem teeb ju endast kõik, et Sa sinna jõuaksid. Ta annab Sulle juhiseid, kunas paremale pöörata või millal vasakule või kuidas mõnest suurest ummikust mööda saada. Või kui Sa samas pöörad teelt kõrvale, siis ta tegelikult juhatab ju Sind ikka lõpuks sinna kohale. Ta annab endast kõik, et Sa kenasti kohale jõuaksid. Täpselt samasugune lugu on ka eesmärkide ja alateadvusega. Alateadvus on see, mis Sind eesmärgi poole nagu tõmbab. Ja juhendmaterjali Sulle annab.

Aga räägime ka nüüd, kuidas ikkagi neid eesmärke kirja panna. Kõigepealt, Sa saad eesmärke kirja panna ikkagi ainult iseendale. Sa saad lähtuda omaenda soovidest ja omaenda vajadustest. Omaenda mõtetest. Ehk teisisõnu Sa ei saa eesmärke kirja panna ei oma naisele, mehele, elukaaslasele, töökaaslasele, lahedale kolleegile või mõnele sõbrale või kellele iganes. Sa saad lähtuda ikkagi vaid enda isiklikust soovist.

Teiseks toon välja seda, et eesmärke tuleb võimalikult täpselt kirja panna. Seepärast on eesmärkide sõnastust hea alustada sõnadega „Mina olen“, „Mina teen“, „Mina elan“, „Mina kaalun“, „Mina läbin“ vastukaaluks see, et Sa paned kirja „Ma proovin saavutada“ või „Ma kavatsen ette võtta“ või „Ma usun, et ma teen midagi“. Mida detailsemalt ja mida selgemalt Sa eesmärgi kirja saad, seda parem on lõpptulemus. Seda täpsem on suund alateadvusele ja seda rohkem on selle eesmärgi kirjapanemisest reaalselt kasu.

Kolmandaks, eesmärke tuleks kirja panna alati positiivses võtmes. Näiteks, Sa ei pane kirja „Ma ei ole haige“ vaid paned kirja „Ma olen terve.“

Neljandaks, eesmärgi kirjapanemisel peaks olema sees vastus kahele küsimusele. Kõigepealt „Kui palju?“ ehk mingisugune muutus, kas kilogrammides või ajas. Ja teine küsimus „Mis ajaks?“. Mõlemad küsimused on väga olulised, et Sa saad kokkulepitud ajahetkel vaadata, kas soovitud eesmärk on täitunud. Näiteks, kui Sa panid omale eesmärgiks, et Sa soovid kaalust alla võtta või Sa soovid kaaluda mingi konkreetse numbri mingiks teatud ajaks, saad Sa alati astuda kaalule ja võrrelda, kas number, mis Sul eesmärgi paberi peal oli on ka kaalu peal. Ja teise poole pealt see, et mida täpsemalt Sa annad suuniseid oma alateadvusele, seda parem on see lõpptulemus ja seda kindlam on see, et Sa selle eesmärgi ka reaalselt saavutad.

Aga milline siis ikkagi on üks hea eesmärgi kirjeldus ja milline on lihtsalt üks lahe mõte?

Üritan siin piiri tõmmata erinevate näidetega. Väga paljud inimesed on endale seadnud eesmärgi seoses kehakaaluga, üldjuhul, et kehakaal võiks olla väiksem, kui ta oli eelmine kuu või aasta või mis iganes päev ajaloost. Ja nii nad panevadki kirja, et „Ma soovin kaalu langetada“. Aga oluliselt väekam ja ägedam eesmärgi sõnastus on see, kui Sa paned kirja „Mina kaalun 31.12.2017 65 kg.“ „Mina kaalun“ väga konkreetne ja selge algus, väga konkreetne juhis ja suund alateadvusele. Mis kuupäevaks? Ning kui palju?

Või mitmed inimesed soovivad hakata aktiivsemalt elama. Hakata rohkem sporti tegema, liigutama, trennis käima. Väga hea mõte, kuid mitte kõige parem eesmärgi kirjeldus. Eesmärgi kirjeldusse annan Sulle sellise mõtte, et Sa võiks siduda selle mõne üritusega. Näiteks nii „Mina jooksen Eesti Ööjooksul, mis on 12.08.2017 Rakveres 10 km distantsi alla ühe tunni“.

Või palju inimesed soovivad kolida eramajast teise eramajja või korterist eramajja või kuidagi oma elujärgse parandada. Eesmärgi sõnastusse saabki siis kirja üldjuhul, et „Ma soovin elada majas“ või „Ma soovin hakata majas elama“ või „Ma kavatsen hakata majas elama“. Ei ole taas kõige selgem ja parem sõnastus. Kirja võiksid Sa panna väga konkreetselt ja väga spetsiifiliselt, näiteks midagi  sellist, „Mina elan 31.12.2017 200 m² kivikonstruktsiooniga nullenergia hoones, mis asub metsa ääres, bussipeatuse lähedal. Mereni on 500 meetrit. Kus on vaikus ja rahu … jne.“ Ehk mida detailsemalt, mida eesmärgi spetsiifilisemalt Sa asju kirja saad, seda parem on signaal Sinule endale. Ja seda paremini saad Sa seda hiljem vaadata ja kontrollida, kas see oli see, mida Sina just reaalset tahtsid.

Juhul, kui Sa soovid seda teksti videot vaadata, palun kliki alljärgnevale lingile: https://www.facebook.com/priit.lifecoach.ee/videos/395854950806944/.

Suured tänud Sulle juba ette!

The post 4 mõtet, kuidas eesmärke täpselt kirja panna appeared first on Lifecoach.ee.

Põnev on selle juures see, et kui me hüppame korra ettevõtte maailmast eraisiku maailma, siis neid inimesi, kes endale ise eesmärke seavad, neid inimesi on ääretult vähe. Arvatakse, et neid inimesi on 3%. Üldjuhul viidatakse selle 3% loo juures Yale uuringule, mis tehti 1953. Uuringu sisu oli lühidalt see, et paluti üliõpilastel märku anda, kellel on eesmärgid ning kes on eesmärgid ka kirja pannud. Auditooriumist tõusid loomulikult üksikud arad väiksed käed. Pandi need nimed kirja ning leiti, et käsi tõstsid 3% nendest üliõpilastest, kes auditooriumis olid. Läks 20 aastat mööda, võeti uuesti nendel õpilastel nööbist kinni ja vaadati, kuhu nad jõudnud on. Leiti seda, et need, kellel olid eesmärgid ja nad olid eesmärgid kirja pannud, oli läinud oluliselt paremini – need üliõpilased teenisid 10 korda rohkem, kui need, kellel eesmärgid puudusid.

Yale uuring on üks uuring, mida on väga palju kasutatud erinevatel koolitustel ja seminaridel. Millest on raamatutes ohtralt viiteid, samuti võid Sa leiad internetist tuhandeid linke ja viiteid. Huvitav selle uuringuga on see, et ei olegi täpselt teada, kas see uuring on kunagi üldse toimunud, sest puuduvad algdokumendid. Puudub dokumentatsioon selle kohta, kuidas see uuring ikkagi reaalselt tehti. Ja nii on arvatud, et see on väljamõeldis. Fiktsioon. Kellegi soovunelm.

Väga sarnase uuringu viis läbi Virgia Tech’ist emeriitprofessor David Kohl ning avalikustas selle 2012. Ta uuris ameeriklasi ja jõudis järeldusele, et 80%-il ameeriklastest puuduvad üldse eesmärgid ehk nad ei ole eesmärgistamise peale kunagi mõelnud. 16% oli neid, kellel olid eesmärgid aga need eesmärgid olid kirja panemata. Nad olid peas, nad lihtsalt ootasid seda õiget hetk. Ainult 4% vastanutest olid need, kellel olid eesmärgid ja kes olid need ka kirja pannud. Siis võttis ta vaatluse alla, kui palju oli see 4%-i eluaja jooksul raha teeninud ning jõudis sinna, et erinevus nende vahel, kes panid eesmärke kirja ja kes seda ei teinud, oli 9 korda. Need inimese, kes panid oma eesmärgid kirja teenisid 9 korda enam võrreldes nendega, kellel jäid eesmärgid kirja panemata. Väga sarnased suurusjärgud Yale uuringule.

Ma usun, et see võibki niiviisi olla, reaalselt neid inimesi, kellel on eesmärgid, neid ongi väga vähe. Ma usun ka seda, et kui Sul on eesmärgid ja Sa väga soovid nende eesmärkide täitumist, siis Sa saavutadki selle, mille nimel Sa töötad ja mida Sa tegelikult väärt oled.

Jagan ka kolmandat uuringut. Kolmas uuring on tehtud psühholoogia professor dr. Gail Matthew poolt, kes töötas Dominikaani Ülikoolis Californias. Dr. Gail Matthew oli mees, kes koondas üle maailma erinevaid inimesi erinevatelt eluvaldkondadelt ja jagas nad viide gruppi. Nendel kõigil oli eesmärk mõelda, mida nad nelja nädala jooksul soovivad saavutada.

1. Esimene grupp oli need, kellel oli eesmärk aga, kes vaid mõtlesid nelja nädala jooksul sellele eesmärgile, kuid seda kirja ei pannud.
2. Teise grupi kuulusid need, kellel oli eesmärk ja kes panid eesmärgid kirja.
3. Kolmanda grupi moodustasid need, kellel olid eesmärgid, eesmärk oli ilusti kenasti kirja pandud ning nad mõtlesid ka vahe-eesmärkidele või teele, kuidas nad selle suure eesmärgi suunas liiguvad.
4. Neljas grupp oli need, kellel olid eesmärgid ja eesmärkide vaheetapid kirjas ning kellel oli tugiisik – inimene, kas pereringist, töölt, sõpradest keegi või coach, kellega koos töötati. Sellele tugiisikule anti teada, et eesmärkidest ehk nad tegid avaliku deklaratsiooni.
5. Ja viimane viies grupp oli need, kes tegid kõike seda eeltoodut aga andsid ka tugiisikule kord nädalas teada, kuidas eesmärkide suunas on läinud.

Nüüd Sa võid endalt küsida, kes nendest gruppidest oli kõige edukam? Kus kõige rohkem eesmärke täideti või eesmärgid ära tehti? Ma usun, et Sa tead vastust. Vastus on ju viimane viies grupp. See grupp, kes pani eesmärgid kirja, kes mõtles vahe-eesmärkidele, kes tegi avaliku teavituse ehk informeeris sõpra või coach’i või perekonnaliiget ja kes andis sellele isikule teada, kuidas tal eesmärkide suunal liikumine on arenenud.

Kui numbritest rääkida, siis esimese grupi eesmärkide saavutamise protsent oli 43%. Teisel ja kolmandal 56%. Neljandal grupil 64% ning viimasel, viiendal grupil, 76%. Esimese ja viienda grupi vahe 43% vs. 76% on 33%, mis on väga suur ja oluline erinevus.

Ma usun, et siin on nüüd mõtlemise koht Sinule endalegi. Mida Sina saaksid teha, et eesmärkide saavutamine oleks oluliselt kindlam? Mida Sina saaksid teha, et see jõud eesmärkide poole liikumisel oleks veelgi suurem ja kaasahaaravam?

Kui Sa soovid vaadata videot selle mõttekäigu kohta, siis palun külasta: https://www.facebook.com/priit.lifecoach.ee/videos/391601274565645/

The post Mõtteid eesmärkidest teaduslikus kastmes appeared first on Lifecoach.ee.

Või mõtle, et Sul on lennuk. Sul on maailma moodsaim lennuk. Aga Sa ei ütle oma pilootidele, kuhu kohta Sa soovid lennata. Mis võiks olla see lennujaam, mida Sa soovid külastada ja nii ootab see lennuk ka lihtsalt õhkutõusmist Sinu kodulennuväljal. Vaatab seal aastaaegade vaheldust ja natuke nukker on seda pilti kõike vaadata, sest ei laev ega lennuk pole loodud seal koha peal olemiseks, seal sadamas või lennuväljal. Nad on loodud ikka selleks, et kuskile sõita või kuhugi jõuda. Nad on loodud teel olemiseks.

Ja väga sarnane olukord võib tekkida ka siis, kui Sul pole eesmärki või Sa ei ole mõelnud oma eesmärkide peale. Mida Sa elus soovid saada? Või kuhu Sa ise sooviksid lennata või sõita? Mida Sa sooviksid ise korda saata?

Eesmärgid annavad selgust. Eesmärgid annavad Sulle endale kindlust. Eesmärgid on ka kui väga hea töövahend Sinu igapäevaste tegemiste kaardistamisel. Kui Sa tead, mida Sa soovid. Kui Sa tead, mida Sa tahad, saad Sa alati vaadata, kas need tegevused, mida Sina praegu teed, on need, mis viivad Sind kohale ehk eesmärgi suunas? Või viivad Sind kuskile mujale. Sa iseenesest võiksid ju võtta oma eelmise nädala kalendri praegu ette või isegi kuu või kaks tagasi ja vaadata ja mõelda, kas need tegevused, mis seal kalendris on. Need koosolekud ja ühised lõunad ja muud tähtsad asjad on need, mis on seotud Sinu eesmärkidega. On need, mis viivad Sind eesmärgi suunas või on tegevused, mis viivad väga erinevates suundades või hoopis teisele poole. Vaadates kalendrit on väga selge aru saada, mis on Su fookuses. Kui Sa hoiad fookust eesmärkidel, siis Sa saavutad oluliselt rohkem.

Lisaks eesmärkide peale mõtlemisele, tuleb tegelikult ka eesmärgid kirja panna. Ei ole mõtet mõelda, et eesmärgid on mul kogu aeg siin kogu aeg meeles ja kui ma nende peale igal hommikul ja õhtul mõtlen, siis asjad täituvad. Oluliselt lihtsam on see mõtte energia vabastada tegelikult selle eesmärkide suunas liikumisele. Võtta see paber ja panna eesmärgid kirja. Sa selle kirjutamise protsessi käigus Sa muutud tegelikult oluliselt selgemaks, oluliselt kindlamaks. Ja pluss see, et Sa tead, et Sul on eesmärgid olemas. Sul on nad kirja pandud aga Sa ei pea neid siin peas sobrama või otsima, et kuhu kohta nad mul täpselt jäid? Sa saad alati võtta paberi ja Sa saad alati vaadata ja mõelda, et ohoo, see oli see, mida ma tahan teha ja selle ma teen ära. Samuti saad Sa selle paberi endale seina peale kleepida või arvutisse panna ekraanile ning kogu aeg eesmärke niimoodi meelde tuletada. See on ka väga võimas moodus, kuidas alateadvus tööle panna nende eesmärkide suunas liikumisele.

Lisaks mõtlemisele ja kirja panemisele, on väga oluline veel tegelikult ka kolmas asi – see on, et Sa asud reaalselt eesmärkide suunas tegutsema. Et Sa hakkad midagi tegema. Sa hakkad mõtlema, mida võiksin teha, et ma reaalselt saaksin teha, et ma sinna eesmärkide juurde jõuaksin. Ei ole mõtet unistada sellest, et keegi justkui tuleb ja koputab Sulle ühel päikeselisel päeval uksele ja annab Sulle suure kasti, mille sees on kõik Sinu soovitud eesmärgid. Ei ole mõtet, sest nii juhtub küll aga nii juhtub vaid filmis. Päris elus tuleb eesmärkide nimel tööd teha. Töö on tegelikult see sild, mis viib Sind sellest kohast, kus Sa täna oled, sinna kuhu Sa sooviksid minna. Ja mida suurem on see eesmärk, mida suurem on see saavutus, mida Sa soovid teha, seda suurem on ka see töö.

Need olid kolm mõtet, mis olid seotud eesmärkidega:

1. Kõigepealt, et eesmärgistamine ise on ääretult oluline
2. Teiseks – eesmärgid tuleb kindlasti kirja panna ja
3. Kolmandaks – eesmärkide suunas tuleb asuda tegutsema.

Sellest loost on ka video. Kui Sa soovid seda vaadata, siis palun, vajuta alljärgevale lingile: https://www.facebook.com/priit.lifecoach.ee/videos/385267891865650/

The post 3 mõtet eesmärkidest appeared first on Lifecoach.ee.