Esimene nendest on Excel. Jah, muidugi. Ma ei ole võib-olla klassikaline Exceli kasutaja selles mõttes, et mul on seal arvude massiivid ning ma tegelen arvutuste, numbrite ja valemitega. Analüütikaga. Aga sellele vaatamata, ma kasutan Excelit kahel juhul.

Esiteks, ma kasutan Excelit siis, kui ma tegelen projektidega. Näiteks, mul on koolitus, mis eeldab alati enne, kui Sa rahva ette lähed mingite kindlate tegevuste valmis tegemist. Eeltööd ja erinevaid tegevusi. Just need samad tegevused ongi mul sinna Excelisse pandud ning mul tekib niiviisi klassikaline projektiplaan. Mul on vajalik tegevus, ma tean, kes sellega tegeleb, ma tean, kui palju see aega võtab ning samuti ma tean seda, millal see tegevus valmis saab.

Projektiplaan aitab mul kahte asja:

• ta tagab selle, et mul on suur pilt ehk helikopteri vaade oma tegemistest ning
• ma näen loogilisi seoseid erinevate tegevuste vahel ehk ma ei planeeri enne tegevusi, mis eeldavad mõne eelmise tegevuse valmis saamist või lõppemist. See garanteerib selle, et projekt saab kvaliteetne ning ka edukas.

Tene variant, kus ma Excelit kasutan, on päeva planeerimine. Mul on oma päeva planeerimise fail, mis koosneb kolmest osast:

• seal on ajaline pool ehk plaan sellest, mida ma teen mingi konkreetne kell. Ajaline planeerimine algab mul kella kuuest hommikul ning läheb kella kuueni õhtul välja. Ma kasutan aja planeerimisel 30 minuti pikkuseid ajasahtleid. Lisaks Excelile on mul kasutusel ka kalender, mida ma kasutan pigem siis, kus ma olen sõlminud kellegagi näiteks mingi kokkusaamise või mul on koolitus või mul on coachingu sessioon ehk mul on tegevused, kus ma olen andnud kellelegi lubaduse. Need on mul kirjas kalendris. Kui ma hakkan päeva planeerima, võtan tegevused kalendrist ning tõstan nad Excelisse oma õigele kohale. Lisan veel transpordi aja, mis kulub mul sinna kohale jõudmiseks ning oma muud tegevused panen kokkulepitud kokkusaamise või koolituse järgi.
• Lisaks ajasahtlitele, on Excelis veel iga päeva kohta kirjas 5 olulist tegevust. Need on need tegevused, mida ma tahan kindlasti see päev ära teha.
• Siis on mul nimekiri inimestest, kellega ma sel päeval ühendust võtan.

Lisaks eelnevale, pean ma Excelis ka oluliste tegevuste nimekiri. Seda sellise mõttega, et kuna mul päeva planeerimise Excel on nii kui nii taustal avatud, saaksin kõik päeva jooksul tekkinud head mõtted lihtsalt kirja panna, et need loomulikult ei läheks mul meelest ära.

Niipalju Excelist.

Teine programm, mida ma kasutan on Focus 10. Kuna ma olen PC kasutaja, siis Apple maailmas sel programmil võib-olla mõni teine nimi. Aga võib-olla see nimi antud hetkel ei olegi kõige tähtsam, sest see programm töötab Pomodoro Technique (https://vana.lifecoach.ee/5-ideed-kuidas-energiat-tooellu-tuua/) põhimõttel.

See metoodika on oma olemuselt väga oluline, kuna ta räägib fokuseerimisest. Räägib sellest, et Sa peaksid justkui jooma enne, kui suur janu tekib. Et sööksid siis, kui Sul kõht veel väga tühi ei ole. Ta aitab hoida fookust, tähelepanu ning soodustab oluliste asjadega tegelemist.

Sa töötad 25 minutit intensiivselt ühe asjaga ning seejärel teed 5 minutise pausi ning töötad uuesti 25 minutit. Ja jälle 5 minutine paus. Niimoodi tekivad 30 minutit pikkused tsüklid. Need samad tsüklid on mul seotud selle Exceli 30 minutise ajasahtliga. Kui ma tegevusega alustan, pane Focus 10 programmi käima ning kui 25 minutit saab mööda, annab programm mulle heliga teada, et on aeg arvuti tagant korra üles tõusta ning ennast liigutada. Ning kui paus läbi, antakse uuesti teada, et arvuti juurde tagasi tulla ning oma tegevusi fokuseeritult jätkata.

Kindlasti Sa oled pannud tähele, et kui Sa hakkad mõne tegevusega tegelema ning Sa ei tee sinna vahele pause, vaid üritad seda tegevust teha kuni see valmis saab, siis tegevus lõpp on selline … kummaline. Sul ei ole enam head kvaliteeti, Sul ei ole enam fookust ning Sa oled kuidagi väsinud ja tülpinud. Pomodoro Technique aitab seda tunnet vältida ning ühtlasi saad soovitud tegevuse ka kiiremini tehtud.

Kolmas programm, millest Sulle täna räägin, on Evernote.

Ma kasutan Evernote kahel viisil:

• Kõigepealt ma kogun Evernote erinevate teemade alla artikleid, mida ma olen veebist leidnud ning mis mulle tunduvad olulised. Koondan neid seepärast, et neid oleks hiljem lihtsam leiad ning nendega edasi töötada.
• Teiseks ma kasutan Evenote erinevate nimekirjade koostamisel. Näiteks, mul on raamatute nimekiri, mida ma peaksin raamatukogust laenutama. Kui ma leian, et üht või teist raamatut tasuks lugeda, panen ta kirja ning kui raamatukokku satun, laenutan. Lisaks on mul Evernotes ka ostunimekirjad. Kas Sa oled märganud, et kui läheb poodi ilma nimekirjata, võib juhtuda kaks ebameeldivat asja? Esiteks, Sa ei pruukinud osta kõiki asju, mille pärast Sa poodi läksid ning teiseks, Su ostukorvi võib lipsata asju, mida Sa tegelikult ei planeerinud.

Need olidki mõtted, kuidas saaksid efektiivsemalt tegutseda ning endale toetav süsteem luua.

Sellest loost on ka video. Kui soovid vaadata, palun kliki alljärgnevat linki:

Suur tänu Sulle!

The post Minu 3 virtuaalset abilist appeared first on Lifecoach.ee.

Ma olen väga pikalt olnud selline raamatulugeja, kes on poest ühe vägeva ja vahva raamatu leidnud, selle ostnud ning kodus läbi lugenud ja seejärel raamatu riiulisse pannud. Neid raamatuid seal raamaturiiulis on mul ikka mitmete riiulite jagu. Ühel hetkel ma hakkasin vaatama, et osad raamatud sealt on need, mida ma uuesti kätte võtan ning uuesti innustust ja häid mõtteid saan. Aga osad on sellised, kus ma olen selle läbi lugenud või kuskile maale jõudnud, kuid ei ole raamatut rohkem kätte võtnud.

Sellest tekkis mul mõte, et miks ma ei või samu raamatuid hoopis laenutada ning vaadata, kas need raamatud mind kõnetavad? Kas sealt võiks leida midagi, mis võiks kõnetada ka tulevikus? Üldjuhul ma olen selle raamatu siis ka ostnud.

Esimene mõte ongi see, et Sa võid ju kõigepealt sammud seada raamatukokku ning otsida sealt, mis Sind kõnetab. Kindlasti need raamatud peaksid olema seotud Sinu enda eesmärgiga, sellega mida Sina reaalselt tahad saavutada. See on natuke sarnane televiisori vaatamisele, kus suurem osa inimesi vaatab telekat seepärast, et ei ole midagi muud teha. Justkui on nagu igav, justkui on vaja see aeg ära täita. Aga televiisorist leiab ka väga väärtuslikke saateid ja kanaleid. Samuti ka raamatutega. Kui Sa sinna raamatukokku lähed, kus on mustmiljon raamatut, kõike läbi lugeda kindlasti ei jõua, siis Sa peaksidki leidma selle riiuli, valdkonna, teemad või autori, kes Sind kõnetavad. Sind edasi aitavad. Kes järgmist arenguhüpet teha aitavad.

Aga kuidas ma ikkagi raamatuid loen?

Ma olen märkmete tegija. Kui ma raamatut loen, siis üldjuhul on mul kõrval arvuti, kuhu ma erinevad ideed, laused või ka tsitaadid kirja panen. See on hea seetõttu, et ma leian need arvutist hiljem kenasti üles, saan kokku tõsta, uusi mõtteid tekitada. Ma ei ole väga suur raamatutesse sodija. Ei tõmba sinna jooni alla, ei kirjuta kommentaare, ei vaidle autoriga. Ma olen pigem üritanud ära märkida neid lehekülgi, kus on mingi äge mõte. Olen pannud lehe äärde kleebitavaid järjehoidjaid. Kõik seda seepärast, et kui ma tean, et üks või teine mõte või konstruktsioon oli selles raamatus, leian ma selle kiiresti üles.

Aga küll ma olen leidnud raamatukogust palju selliseid raamatuid, mida keegi on läbi töötanud. Seal on ohtralt jooni alla tõmmatud, seal on kaste, hüüumärke. Kui ma neid märkmeid vaatan, leian ka tihti, et raamat on tegelikult ju üks ja sama, kuid fookused ja ideed, mida seal inimesed saavad, on väga erinevad.

See ongi see, miks lugeda on väga äge. Kui Sa võtad mõne raamatu kätte oluliselt hiljem, näiteks kui Sa kooli ajal lugesid „Kevadet“, mis oli paljudele kohustuslik kirjandus. Kui Sa võtad „Kevade“ uuesti kätte ning mõtleksid sellele, millist informatsiooni Sa sealt kooli ajal said, usu mind, see pilt või olustiku kirjeldus, mida Sa sealt täna saad, on oluliselt erinev sellest, mis Sul kooli ajal oli.

Seepärast ma innustan raamatuid, mis Sind kõnetavad, Sulle midagi juurde annavad kindlasti mingi vahemaa tagant uuesti vaatama. Raamatute lugemisest on abi ka siis, kui tunned, et oled sellel teekonnal seisma jäänud. Kui Sul ei ole sisemist jõudu või sära, on raamatud üheks vahendiks, kuidas kinnijäämise korral edasi liikuda.

Need mõtted on leitavad ka video kujul. Kui oled uudishimulik, palun piilu alljärgnevat linki:

The post Kuidas raamatuid lugeda? appeared first on Lifecoach.ee.

Kõik see, mis on operatiivne, millega Sa pead tegelema, hoitakse lühiajalises mälus. Kõik need tarkused, mida Sa oled kunagi koolis või lasteaias õppinud, vanemad on rääkinud või oled mõnel töökoha omandanud, neid hoitakse pikaajalises mälus.

Ma usun, et Sulle on tuttav olukord, kus Sa tead mõne inimese nime, Sa oled teda kusagil näinud, kuid nimi ei tule meelde. Vot, lihtsal ei tule. Või Sa tead seda vastust, see on justkui keele peal, aga see ei tule just hetkel meelde. Teema või olukord on nii tuttav, tunne on olemas, et tead seda, kuid just hetkel see kõik ei meenu.

See on hea, kui tunne on olemas. See on märk sellest, et informatsiooniga tegeletakse, seda käiakse Sinu pikaajalisest mälust otsimas ja loodetavasti ka leidmas. Kas Sa oled märganud, et väga tihti tuleb vajalik informatsioon välja hoopis teistlaadi olukordades, teistes keskkondades. Sa võid olla trenni tegemas, kui tuleb mõni tööga seotud teema meelde. Sa võid olla kodus teleka ees uudiseid vaatamas, kui tuleb Sulle meelde, millele enne mõtlesid. Sa oled magama jäämas, kui meenub midagi. Need kõik on väga ettearvamatud olukorrad, mis ei ole Sinu kontrolli all. Hea uudis on kindlasti see, et üldjuhul soovitud informatsioon ikkagi leitakse, sest Sa oled andud endale käsu selle leidmise olulisuses.

Aga tulen tagasi lühiajalise mälu juurde. Ütlesin juba, et lühiajaline mälu on piiratud. Georg A. Miller leidis, et lühiajalise mälu piirang on 7 pluss-miinus 2 ühikut. Me võime oma lühiajalises mälus hoida 5 ühikut informatsiooni või siis 9 ühikut. See on see kogus, millega saad Sa praegu tegeleda, mis on Sul justkui sõrmenipsust olemas.

Kui tead lühiajalise mälu piirangut, tead ka rohtu unustamise vastu. See on ju lihtne, asju tuleb kirja panna. Loogiline, eks? Ma olen nimekirjadest rääkinud varemgi ning keskendunud peamiselt sellele, et suurema visiooni või eesmärkide puhul tuleks tegevusi võimalikult detailselt lahti kirjutada. Väikeseid alameesmärke luua. https://www.youtube.com/watch?v=JoBZcBa2QR4 Tegevuste kirjapanek on oluline ka seetõttu, et vabastad nii mälumahtu ning energiat, mis kuluks muidu asjade meeles pidamisele.

Kas Sa oled kunagi mõelnud, et inimene on väga sarnane arvutile? Mis iseenesest ei ole mingi ime, kuna arvutid on ju inimese loodud. Arvuti lühiajaline mälu on RAM (random access memory), kus hoitaksegi operatiivset infot, mida töödeldakse. Samuti on arvutil ka kõvaketas, mis on inimese mõttes just see pikaajaline mälu. Kui Sa arvutisse salvestad midagi, siis salvestad selle kõvakettale ning kui hakkad sellega tööle, tuuakse fail lühimällu ehk RAM-i.

Oma tegevuste kirjapanek, erinevate nimekirjade tegemine, võimaldab otsimise protsessi kiirendada. See aitab Sul olla oluliselt efektiivsem ning vabastab energiat meeles hoidmise ja otsimise asemel hoopis oluliste asjadega valmis saamisele.

Kui soovid neid mõtteid lugemise asemel hoopis kuulata, oled oodatud vaatama alljärgnevat videot. Suur tänu Sulle juba ette! Meeldivat uudistamist.

The post Lühiajaline ning pikaajaline mälu appeared first on Lifecoach.ee.

Ma ei tea, kas Sa teadsid, me oleme kõik natuke erinevad? Me näeme maailma erinevalt. Me näeme maailma läbi iseenda prillide või vitraažakna. See ongi põhjus, miks töö inimestega on nii põnev. Me kõik oleme grammi võrra erinevad. Kas Sa tead ka seda, et meie ümber on 400 000 000 000 bitti informatsiooni sekundis, kuid me oleme võimelised vastu võtma sellest ainult 2000 bitti? See on nii minu, kui Sinu kui ka kõikide inimestega ehk 99,999999% informatsioonist, mis meie ümber on, ei jõua meieni.

Miks see on nii? Sa võid ju siin küsida. Vastus sellele on väga lihtne, informatsiooni töötlemine nõuab energiat. Mida rohkem Sa informatsiooni pead töötlema, seda rohkem kulub energiat ning seda vähem energiat jääb Sul muude tegevuste ja muude oluliste asjade jaoks. Meie eest tehakse analüüs ära ning näidatakse vaid seda, mis on oluline. Ning vähemolulist ei näidata.

Näiteks, kui Sa hakkad uut autot ostma. Oled võib-olla juba ka automargi või värvi välja valinud, siis üha enam hakkad Sa seda autot tänavapildis nägema. Märkas sama autot reklaamides. Hakkad kuulama lugusid, mis on selle autoga seotud. Usu mind, see auto on kogu aeg olnud nii tänavapildis või ajakirjas. Lihtsalt Sa oled hakanud seda nüüd rohkem tähele panema. Selle taga on retikulaarne aktiveerimissüsteem ehk keskus, mis analüüsib infot ning näitab Sulle seda, mida oluliseks pead.

Me sarnaneme väga paljus interneti otsingumootoritega, näiteks Googlega. Kui Sa trükid otsingusse mõne märksõna, hakkad Sa saama lehekülgede kaupa informatsiooni aga samas hakatakse näitama ka reklaami selle sama märksõnaga seonduvalt. See on Google äriloogika. Kui Sa kirjutad otsingumootorisse näiteks „Puhkusereis Türgi“, hakkad seejärel nägema Türgi pilte. Hakkad nägema võimalusi, mida Sulle seal siis pakutakse. Seal taga on raha, seal taga on reklaami müük, jah seda küll. Kuid väga sarnaselt toimib ka Sinu sees olev retikulaarne aktiveerimissüsteem näidates Sulle erinevaid asju, pilte, mida ta arvab, et on Sulle olulised.

Siit ka üks suur küsimus. Kuidas seda kõike kasutada enda eesmärkide saavutamisel? Kuidas teha nii, et Sinu sees olev süsteem näitaks Sulle õigeid asju ning juhataks Sind õigete inimesteni?

Ega siin väga suurt raketiteadust olegi, Sa pead piisavalt palju sellele mõtlema. Sa peaksid rääkima omaenda sisemise minaga, et need asjad või tegevused, mida Sa soovid saavutada on Sulle olulised. Sa võiksid luua visuaalseid pilte, näiteks visioonitahvli. Visiooni teemat soovitan väga tõsiselt mõelda, et retikulaarne aktiveerimissüsteem saaks seda hakata pidama oluliseks. Kui Sa suuda olulisuse selgeks tea, siis seda enam hakatakse Sulle näitama ka võimalusi, kuidas seda kõike saavutada.

Kui oled huvitatud näiteks lugemise asemel hoopis kuulamisest. Kui oled mõelnud, mida kasulikku võiksid kuulata kui jooksed, koristad või sõidad ühiskondliku transpordiga, siis alljärgnevalt palun leia sellest loost ka video. Toredat uudistamist!

The post Retikulaarne aktiveerimissüsteem appeared first on Lifecoach.ee.

Tänane tehnika, mida tahan Sinuga jagada on oma olemuselt ääretult lihtne. Nüüd Sa võid ju mõelda ning küsida, kas lihtsaid asju üldse on olemas ning kas need lihtsad asjad ka töötavad? Usu mind, lihtsad asjad on tihti geniaalsed ning on väga head, et Sa saaksid oma soovitu saavutatud. Tänan tehnika kannab nimetust „Take Daily Action“ ehk tee iga päev midagi oma eesmärkide saavutamiseks.

Jah, ma usun, et nüüd Sa mõtled seda, et kas ma pean siis hakkama seitse päeva nädalas tööle ning millal ma siis puhkan? Millal ma siis taastun? Aga see tegevus, mida Sa võid oma eesmärkide suunas liikumiseks teha ei pea olema selline suur, kogu päeva pikkune tegevus. See võib-olla üks väga väike asi, kuid on oluline, et oled oma eesmärgile mõelnud ning oled sellele natuke lähemale saanud.

Ma olen elus mitmeid maratone jooksnud ning kui ma hakkasin nendele maratonidele keskenduma ehk selleks trenni tegema, siis oli mul eesmärk teha iga päev midagi, et eesmärgi suunas liikuda. See ei tähenda seda, et Sa pead hakkama seitse päeva nädalas jooksma või kaks korda päevas trenni tegema ning niimoodi seitse korda. Vaid see tähendas seda, et kui ma tegin viis või kuus jooksutrenni nädalas, siis ma muudel päevadel tegin toetavaid tegevusi. Näiteks venitasin ennast, tegelesin hommikuti joogaga, tegin üldfüüsilist ettevalmistust ning jooksuharjutusi. Samas ma võib-olla mõnel päeval vaatasin ainult mõnda jooksmisest inspireeritud videot. Ma tegin iga päev natukene midagi, et saaksin eesmärgile lähemale. Tegin midagi, et hoida enda energiataset, motivatsiooni ja sisemist põlemist üleval.

Mõtle, mis võiks olla Sinu eesmärk ning mis võiks olla see väikene tegevus, see väike baby step, mis aitaks Su eesmärkide saavutamisele kaasa?

See sama metoodika või põhimõte on ka ühes teises loos – ära lõhu ketti. Ära lõhu seda järjepidevust. Näiteks, kui Sa oled otsustanud hakata tegema igal hommikul kümme kätekõverdust, siis katsu teha seda iga päev. Iga päeva leia selleks aega, et tekiks harjumus. Niimoodi on ka kõikide muude asjadega.

Väikesed järjepidevad tegevused tekitavad harjumust, Sul on pärast see liikumine või liigutamine automaatne, mis toetab Sind ennast soovitatud eesmärkide ja soovide saavutamisel.

Sellest loost on ka video. Kui oled selle vaatamisest huvitatud, palun kliki alljärgnevat linki:

Toredat uudistamist!

The post Tee iga päev midagi oma eesmärkide saavutamiseks appeared first on Lifecoach.ee.

Sõnal „distsipliin“ on meil paljudel negatiivne kuvand. Paljud mõtlevad distsipliinile, kui väga jäigale, kindlale süsteemile, kus on jõud, struktuur, sund, kellegi käsud ning kontrollimine. Midagi sellist, mida kohtad sõjaväes või mõnel inimesel on ka töökohal. Või meenub kellelegi hoopis kooliaeg. Negatiivne. Sunniviisiline. Süsteemne liikumine ja toimetamine.

Aga sõnas „distsipliin“ võib-olla ka positiivset. Iseenesest sõnad ei ole ei head ega halvad, ainult meie mõtlemine muudab nad selliseks ning ma usun, et Sa leiad distsipliinist kindlasti ka midagi positiivset. Näiteks, kui Sa kirjutasid mõne kooli lõputööd, see võis olla baka, magistri- või doktoritöö, kus Sa tegelikult ju igapäevaselt midagi tegid, võib-olla oli Sul iga päeva mingi lehekülgede arv, mida plaanisid kirjutada. Sul oli raamatute virn seal kõrval. See oli protsess, kus Sa kogu aeg väikeste sammudega eesmärgi suunas liikusid.

Erinevus selle sõjaväelise korra ning magistritöö kirjutamise vahel on selles, et kui üks väga sunni keskne, siis teine oli soovi keskne. Sul oli soov kool lõpetada. Sul oli soov see töö valmis saada. Usu mind, see protsess oli oluliselt parem ja rõõmsam.

Või näiteks, kui Sa mõtled oma esimesele autosõidule, kus Sa istud autos ning Sul on käes rool, Su ees on musttuhat kangi ja mustmiljon nuppu. Sa pead korraga vaatama ette ning taha. Paremale ja vasakule. Sul võib-olla väga suur hirm, et Sa ei suuda selle masinavärgiga hakkama saada. Suur hirm tegelikult selle ees, et Sa ei tule liikluspildist elusalt tagasi. Ja kui Sa nüüd mõtled, et sellest väikesest sammust või õppimisest algas see, et oled täna väga hea auto kasutaja. Huvitav selle juures on ka see, et kui inimeste käest küsida, kui head autojuhid nad on, siis enamus inimesi vastab, et nad on kõvasti paremad, kui keskmiselt.

Aga siiski, see sõna „distsipliin“. Kas Sa oled kunagi mõelnud, et muudatus saaks toimuda, on vaja kolme komponenti: on vaja, et Sa ei ole selle olukorraga rahul, mis Sul praegu on. Sulle lihtsalt ei meeldi see olukord ning vajad siin muutust. Sul on justkui konflikt selle vahel, kus Sa praegu elad ning mida tegelikult soovid. Teine tegur on, et Sul peab olema suurem pilt. Sul peab olema visioon, eesmärk või soov, Sul peab olema midagi sellest, mille poole Sa tahad minna. Mis Sind tõmbad ja kus Sa näed, et sellest visioonist lahendust olukorrale, kus Sa praegu oled. Kolmandaks on Sul vaja, et hakkaksid liikuma. Kui juba liikuma hakkad, on vaja, et hoiaksid liikumist üleval.

Distsipliin on selles valemis just see kolmanda teguriga kõige paremine haakuv teema. Kui Sul ei ole distsipliini, siis Sa ei tee tegevust teoks. Põnev selle valemi juures on, et need tegurid on omavahel kõik korrutatud. Sul võib-olla selge soov midagi muuta, kuna see olukord, kus Sa praegu oled, vajab muutust. Samuti võib Sul olla ka idee, mis suunas liikuda, kuid kui Sul distsipliini ei ole, kui Sul ei ole soovi astuda üks jalg teise jala ette, et käimist alustada, siis Sa tegelikult soovitud muutust ei teosta.

Distsipliin on oma olemuselt see, mis eristab tipptegijaid keskmistest ning väikesest tegijatest. Siinkohal võid ju enda käest ausalt küsida, kas Sa tahad olla tipptegija või Sa tahaksid olla pigem keskmine? Distsipliin aitab Sind eesmärkide saavutamisel, mis toob kaasa Sulle parema elu või rohkem rõõmu pakkuvama elu. Ta on eesmärkide saavutamisel väga oluline komponent ning ma loodan, et Sul on distsipliini, et soovitut ette võtta. Vajalikke samme astuda, et järgmist tasandit iseendas otsida ning sinna välja jõuda. Oma olemuselt ei ole see keeruline. Sul on vaja teada, kuhu tahad minna. Sul on vaja distsipliini, et väikeseid samme astuda. Selliseid samme, mis on Sulle jõukohased ning usun mind, et ühel heal päeval oled Sa seal kohal ning Sul on käidud teekonna üle ääretult hea meel.

Suur tänu, et lõpuni lugesid! Nendest mõtetest on ka video. Kui soovid lugemise asemel hoopis kuulata ja vaadata, oled oodatud klikkima alljärgnevat linki:

Meeldivat uudistamist!

The post Sinu suur sõber soovide saavutamisel appeared first on Lifecoach.ee.

Täna räägime tagasilöökidest, räägime ebaõnnestumistest ja kaotustest.

Meie maailmameister ja olümpiavõitja  Gerd Kanter on öelnud seda, et tema sportlastee algus oli väga konarlik, kaotuste ja tagasilöökide rohke. Gerd oli pikka kasvu maapoiss, kellele meeldis korvpalli mängida, kergejõustikku teha ning maadelda, malet ja kabet mängida.

Oma korvpalli perioodist on ta rääkinud, et ta oli küll pikk, kuid ta oli natuke liiga kohmakas ning kõik mängijad väljakul olid temast kiiremad ja lisaks viskasid paremini. Tundus, et kõik need mängijad sobivad sinna korvpalli temast oluliselt paremini. Samuti tahtis Gerd saada korvpalli alla Tallinna Spordiinternaatkooli ehk TSIK’i kuhu ta sisse ei saanud. Ta elas seda mittesaamist väga valuliselt üle. Samuti on ta öelnud, et korvpalli vabavisetes kaotas ta alati oma isale. Samuti kaotas ta kergejõustikus paljudele, samuti maadluses, kuna teised olid lihtsalt temast tugevamad.

Oma kettaheite algusaastatel kaotas ka kõikidel konkurentidele, kellele kaotada oli võimalik. Näiteks Eesti tugevale Aleksander Tammertile kaotas ta aastal 2001 kõik võistlused ning 2002 oli esimene aasta, kus ta võitis ühe võistluse. Edasi hakkas minema nii, et kord võitis Aleksander ning teisel korral Gerd Kanter. Tema esimesed suuremad võistlused olid täielik läbikukkumine. Pariisi MM 2003 või olümpiamängud Ateenas 2004, kus ta sai 19. koha ning ajakirjandus hakkas teda materdama, seetõttu et ta ei ole justkui selline sportlane, kes võidu koju toob. Kes lõpuni välja läheb ning pigem on ta sportlane, kellel on nõrgad närvid. See ring kasvas, kes teda ei usaldanud või õigemini ei uskunud, kuid oluline on, et oli ka teine ring, kes temasse väga uskus. Toetajate, treenerite ning tiimi ring. Kõige olulisem oli kindlasti see, et Gerd ise uskus oma võimetesse ja omaenda võimalustesse.

Kui veel hüpata korra nendele võistlustele, siis Leedu kettaheite legendile ja kuulsusele Virgilijus Aleknale kaotas ta alguses neljakümne neljast võistlusest nelikümmend kolm. Mõtle hetkeks, kaotades 44-st võistlusest 43. Sa lähed võistlema, lootuse ja suure sooviga, et tuled sealt tagasi esikohaga, kuid üks mees on sinust kogu aeg ees. Mõtle psüühikale ja sellele loole, kuidas see võid Sind tagasi hoida. Ja kuidas see võib Sind ära nullida, selle sõna otseses mõttes.

Aga mõtle ka sellele, et Sa peale võistlust istuda maha ning võtad hetke, et analüüsida, mida Sa teed järgmine kord teisiti, mida teed paremini. Gerd uskus endasse meeletult ning ta teadis, et ükskord tuleb see hetk, millal tema hakkab võitma neid suuri võistluseid ja tema on maailma number üks.

See aeg tuli. See oli Osaka MM 2007, kui Gerd Kanter sai maailmameistritiitli ning aasta hiljem olümpiamängude Pekingis ka olümpiamängude kulla.

Mõtle selle peale, kui neid kaotuseid ei oleks olnud. Kui seda õppimist ei oleks olnud. Arengut või teistmoodi tegemist ei oleks olnud, kas Gerd oleks siis täna olümpiavõitja või maailmameister? Ta on öelnud seda, et ta tegi küll kõvasti trenni aga ta ei olnud võib-olla veel mentaalselt valmis nendeks võitudeks. Ta ei olnud veel jõudnud sinna, et tema ongi see, kes selle võidu ära võtab. Võidu koju toob. See mentaalne areng nõuab aega. Aeg on see, mis on kõikide asjade taga ning aeg annab Sulle tiivad. Annab Su unistustele tiivad, annab Su eesmärkide ja soovide suunas liikumisele tiivad ning tõstab oluliselt enesekindlust. Oluline on see, et Sa õpiksid tagasilöökidest. Oluline, et Sa näeksid suurt pilti või soovi. Oluline on samuti see, et Sa püssi põõsasse ei viska, vaid jätkad oma teed eesmärgi suunas.

Sellest loost on ka video. Kui oled huvitatud, palun kliki alljärgnevat linki:

Suur tänu Sulle juba ette! Järjekindlust ja edu oma eesmärkide saavutamisel. Suur tänu Sulle eeskuju ning innustuse eest, Gerd Kanter!

The post Miks kaotused kuuluvad mängu juurde? appeared first on Lifecoach.ee.