Jagan Sinuga tehnikat, kuidas Sa saad õnnelikkust oma elus teadlikult suurendada. Räägin tänulikkuse tehnikast.

Kindlasti oled kuulnud vana indiaanlaste mõistulugu kahest hundist. Sinu sees on kaks hunti, kellest üks on negatiivne ja pigem elu mustades värvides vaatav hunt ning teine on positiivne ja elu rõõmsamates toonides vaatav hunt. Kui Sa küsid mu käest, kumb nendest huntidest võidab, siis vastus sellele küsimusele on tegelikult lihtne, võidab see, keda Sa ise rohkem toidad.

Kui Sa keskendud rohkem sellele negatiivsele poolele, siis Sinu päevades ongi rohkem negatiivsust, rohkem mustemat poolt. Kui Sa oled rohkem positiivse hundi lainel, siis Sinu päevad on ka oluliselt rõõmsamad ja päikeselisemad.

Tänane lugu on seotud päevade päikeselisema poolega. Õnnelikkuse tundega, õnnelik olemisega.

Jagan Sinuga kahte mõtet, mida saad igapäevaselt kasutada.

Esimene nendest: Sa peaksid hakkama märkama asju ja inimesi, mis on hetkel juba Sinu ümber, mille või kelle eest Sa saad olla tänulik. Sa võiksid neid vaadata kolmes valdkonnas või kategoorias:

• Eraelu. Mis on Sinu eraelus see, mille kohta saad öelda, et see on väga hästi? Mille osas oled Sa tänulik, et see Sinu eraelus on?
• Tööelu. Mille osas oled Sa tänulik, kui oma töiste tegemiste peale mõtled?
• Sina ise. Mille puhul oled iseenda juures ääretult tänulik? See võib olla midagi, mis on seotud välimusega või mõni iseloomuomadus.

Selle harjutuse pikkus võib olla vaid 2-3 minutit. Aga kui Sa mõtled nendele kolmele valdkonnale ning igas valdkonnas võib-olla 5-10 asjale, mille osas Sa tänulik oled ning sätid selle mõtteharjutuse veel hommikusele ajale, siis see on väga võimas algus kogu Sinu päevale. Kui kordad veel sama harjutust õhtul, siis see annab hea rahulolutunde ja tõstab kindlasti une kvaliteeti.

Teine mõte, mida ma tahan tänulikkuse kontekstis jagada, on seotud sellega, et me võrdleme ennast tihti lõppeesmärgiga. See võib tekitada natuke masendust või kurbust, kuna on justkui veel nii palju minna. Nii palju õppida. Millal ma seda kõike jõuan? Kas ma saan sellega hakkama? Need võivad olla vaid mõned küsimused, mis Su peas ringlevad. Siin saad kasutada kindlasti taktikat, kus Sa tekitad endale vahe-eesmärgid ja jälgid nende saavutamist. Tähistad, kui oled hakkama saanud. Kuid jagan siin ka seda teist mõtet, mida Sa saad just tänulikkuse kontekstis kasutada.

Sa ei pea ennast võrdlema kogu aeg selle lõppeesmärgiga.

Sa võid ennast võrrelda ka teekonna alguspunktiga. Sa tunne tänulikkust hoopis selle üle kui palju samme Sa juba astunud oled. Kui palju pööranguid oled juba teinud ning kuhu Sa tänaseks juba välja oled jõudnud. Kui Sa tunned tänulikkust kogu selle teekonna, selle käidud raja üle, siis on võrdluse hetk oluliselt rõõmsam. Sa oled oluliselt paremal lainel võrreldes sellega, kus Su pilk on suunatud ainult tulevikku.

Eriti hea on kui Sa neid kaht tehnikat ka omavahel kombineerid.

Näiteks leiad igal hommikul paar minutit, et vaadata kolmele olulisele valdkonnale oma elus ning mõtled, mis olid need 5-10 asja, mis eile toimusid ning mille üle Sa oled ääretult tänulik. Võtad mineviku vaate ning tunned tänutunnet, et need asjad Sinu ellu jõudsid, need asjad juhtusid. Sama harjutust õhtul uuesti tehes vaatad tagantjärele kogu päevale ning leiad sealt, mis oli selles päevas eriti hästi.

Aga see oli siiani kõik ju teooria. Soovitan katsetada ja proovida, kas jagatu Sinu puhul ka töötab.

Usu mind, Sa tunned energiatõusu ja rõõmupuhangut kohe pärast esimesi harjutusi. Selleks ei olegi ju väga palju vaja, pead leidma sobiva hetke, võib-olla vaid 2-3 minutit.

Sinu elus on kindlasti palju asju, mille üle rõõmu ja tänulikkust tunda. Võib-olla Sa ei ole neid lihtsalt märganud, kuna oled olnud selle negatiivse hundi lainel. Mida rohkem Sa rõõmu ja tänulikkust tunned, seda rohkem hakkab Sinu elus häid asju toimuma.

Suur tänu, et lõpuni lugesid!

Kui soovid sellest loost vaadata videot, palun kliki alljärgnevale lingile:

The post Õnnetunne läbi tänulikkuse appeared first on Lifecoach.ee.

See on nii tavaline, et kui me teeme aasta, kuu või ka päeva plaane ning kui see periood läbi saab, me tunneme kurbust sellest, et nii palju asju sai kirja, palju lubadusi sai välja antud aga nendest väga paljud asjad jäid kahjuks tegemata. Miks see nii juhtub? Põhjus on selles, et me lihtsalt planeerime liiga palju asju ühte tundi või ajaühikusse ning kui midagi nihkuma hakkab, midagi ei lähe nii nagu planeeritud, hakkavad ka kõik muud tegevused edasi nihkuma ning päeva lõpuks meil tekibki üks paras segapudru.

Jagan Sinuga kolme mõtet, mida võiksid jälgida kui Sa nimekirju koostad ning oma päeva plaane teed.

Esimene mõte on kindlasti see, et oma olulistele tegevustele peaksid Sa planeerima lisaaega või puhveraega. Mäletad, et olulised tegevused on need 2-3 tegevust, mis Sa peaksid kõige esmalt kalendrisse kirja panema ning mille ümber kõik muud tegevused oma päeva sättima. Nendele olulistele tegevustele peaksid juurde panema 30 lisaminutit. Tähendab see seda, et kui Sul oluline tegevus oli tunni aja pikkune, ei märgi Sa kalendrisse mitte 60 minutit, vaid 90 minutit. Lisad aja sellise mõttega, et kui tegevuse käigus lisandub midagi, saaksid Sa tegevuse ikkagi kenasti ära teha. Oluline on see seetõttu, et need tegevused on ju Sul sel päeval tegevused, mida Sa pead kindlasti ära tegema. Ilma nende tegevuste sooritamiseta, Sa justkui ei tohiks magama minnagi.

Teine mõte, mida ma tahan jagada on, et päeva plaan, nimekiri või to-do list ei ole nö kivisse raiutud. Sa saad seda muuta ning ma isegi kutsun seda päeva jooksul üle vaatama. Kui mõelda näiteks jooksmisele, siis on Sul suure tõenäosusega teada vastavalt treeningplaanile, kui palju Sa peaksid mingil päeval jooksma. Kui Sa aga mõnel päeval haigeks jääd, ei ole kõige parem mõte treeningplaani järgi oma kilomeetrid ära joosta. Samuti ei ole just väga hea mõte see, et kui Sa oled terveks saanud, jätkad just treeningplaani just selle koha pealt, kus see katki jäi.

Mõlemal juhul Sa peaksid mõtlema sellele, kuidas tuleks treeningplaani muuta, et saaksid teha sujuvama alguse või natuke järgi aidata, et suures pildis Sa selle treeningplaani ikkagi ellu viiksid. Täpselt samasugune lugu on Sinu enda päevaste tegevustega. Kui Sul mingid asjad hakkavad päevas venima, siis ma julgustan Sul oma plaanile kriitiliselt otsa vaatama. Vaatama, kas seal on mingid tegevused, mida saad nihutada? Kas seal on midagi, mida Sa saaksid näiteks teha järgmisel päeval? Ning kui Sa mõtled nende tegevuste nihutamise peale, peaksid vaatama, et olulised tegevused saaksid ikkagi sel päeval tehtud aga võib-olla on seal midagi vähem olulist, mida Sa saaksid edasi lükata. Suure tõenäosusega oled Sa ju päevaplaani endale ise koostanud. Sa saad selle ju vajadusel päeva jooksul ümber vaadata, ümber mängida.

Kolmanda mõttena soovin Sinuga jagada, et Sa peaksid puhkama enne, kui oled väsinud. Kas mäletad Pomodoro Tehnikat? (https://vana.lifecoach.ee/5-ideed-kuidas-energiat-tooellu-tuua/) Seal on 25 minutit tööd ning 5 minutit puhkust. Puhkus tuleb võtta enne kui Sa oled arugi saanud, et Sa vajad puhkust. Siis on hilja, kui pea on juba väsinud ning enam justkui päris hästi ei tööta.

Täpselt samamoodi on ka kõikide muude asjadega. Sa peaksid näiteks jooma enne, kui Sul on janu või sööma enne kui Sul on nälja tunne. Sa pead tegevusi ennetama, sest kui Sa tunned, et oled janune või näljane või Sul pea ei tööta, siis sinna töötavasse, hea energiaga ning toimekasse keskkonda tagasi saamine võtab ikkagi omajagu energiat, mis kõik läheb aja arvelt. Mõtle sellele, kuidas teha igapäevaseid väikseid pause.

Kui soovid kuulata ja vaadata selle loo videot, oled oodatud seda loomulikult tegema.

Suur tänu Sulle juba ette! Meeldivat uudistamist.

The post Kuidas koostada töötavaid nimekirju? appeared first on Lifecoach.ee.