Kas Sa oled pannud tähele, et kui keegi ütleb Sulle, et Sa kindlasti pead sellega tegelema, siis suure tõenäosusega on millegipärast nii, et Sa ei taha seda üldse teha. Sa ei ole seda mõtet omaks võtnud või ära ostnud. Sa ei tunne, et see mõte on just see, mis väärib toimetamist. Tihti võib sarnane olukord tekkida töösituatsioonis, kus juht ütleb: „See tuleb just niimoodi ära teha!“ Ja siis loomulikult töötaja tunneb, et teda surutakse justnagu nurka. Pannakse purki. Ta ei taha sellega tegeleda, sest see ei ole tema mõte. Ta ei näe võib-olla selle mõtte suurt lendu. Ta ei oska seda mõju hinnata.

Kui mõte on olemas, siis järgmine etapp on ka väga oluline. Tihti unustatakse see etapp ka ära. Järgmisena tuleb mõtte suuremaks või sügavamaks mõtlemine. See võib toimuda rääkimise teel, näiteks Sa leiad inimese, kes on seda varem teinud. Saad temaga kokku ning arutate omavahel ning saad kindlust edasiminekuks. See võib toimuda coach’i abil, kes aitab Sind teema olulisele mõtlemisel. See võib toimuda hea sõbra, töökaaslase või ka juhi kaudu. Kindlasti peab olema teine inimene, kes peegeldab ning aitab Sind sellesse teemasse rohkem sisse minna.

Aga Sa võid samahästi võtta ka paberi ning selle kõik kirja panna.

Oluline on ju see, et Sina teed seda tööd ning saad mõttega minna sügavamale, saad selle veelgi detailsemaks mõelda. Sa saad plaani läbi arutada. Saad mõelda, kuidas maailma sellest mõttest võib muutuda, kuidas Su elu muutub.

Mõtte suuremaks või olulisemaks mõtlemise taga on kaks asja:

• Sa oled ise oluliselt rohkem valmis. Saad aru, kas see mõte on see, mis väärib ära tegemist
• Mida detailsemalt Sa sellele mõtled, seda parem kvaliteet tuleb. Seda rohkem saad lõpptulemuse headust garanteerida

Kolmas etapp alles on nende asjade ära tegemine. Mõtte füüsilisse maailma toomine.

Näiteks, kui Sa mõtleksid maja ehitamise peale. Algab ta sellest, et arhitekti tekib peas mõte, et siia võiks ehitada näiteks kahekordse maja. Kohapeal vaatamisest saab täpsemalt aimu, mis seal üldse on. Millised majad on ümbruskonnas? Kas seal on metsa või merd? Selle info pealt tekib visuaalne pilt sellest, milline saa maja võiks olla.

Mõte läheb täpsemaks kui tekivad arhitektuursed joonised. Tekivad vaated, lõiked, korruste planeeringud. Hiljem juba tehnilised joonised. Esialgne mõte läheb oluliselt suuremaks, läheb oluliselt täpsemaks.

Seejärel algab kolmas etapp. Tuleb ehitaja, võtab metsa maha, lööb kopa maasse ning hakkab reaalselt ehitama. Võtab paberi ette ning paneb siia vundamendiploki ja hakkab seina laduma. Siis tuleb teine mees, puurib seina augu ning paneb sinna pistikupesa.

Aga ta ei tee seda iseseisvat, kõik on eelnevalt ju läbi mõeldud. Kui on läbi mõeldud, siis on tagatud ka kvaliteet. Maja saab reaalselt selline nagu tellija soovis, kuna arhitekt ja tellija on sellest omavahel rääkinud. Kui seda kokkulepet ei oleks, tuleks sellest ju suur kaos.

Sarnane võib-olla ka Su enda tegemistega, et hakkab mõnikord kohe prauhti toimetama. Sa saad küll teada, kas see idee töötab või mitte, kuid Sa ei saa tagada kvaliteeti, kui Sa ei ole asju korralikult läbi mõelnud. Selle kohta saab öelda „tehtud-mõeldud“, kuigi peaks olema ju vastupidi „mõeldud-tehtud“.

Kui soovid antud juttu hoopis vaadata ja kuulata, oled oodatud vaatama videot:

The post Loomise 3 etappi appeared first on Lifecoach.ee.

Paulo Coelho kirjutas „Alkeemiku“ 1987 ning raamat ilmus 1988. Paulol läks „Alkeemiku“ kirjutamiseks kaks nädalat. See oli Paulo Coelho neljas raamat ning kokku on ta tänaseks kirjutanud raamatuid 34, mis teeb temast kõige kuulsama ja tuntuma Brasiilia kirjaniku.

Raamat räägib noormehest, kelle nimi on Santiago. Ta vanemad tahtsid, et temast saaks kunagi preester ning panid ta kooli õppima, et õppida lugema ning mõista maailma läbi raamatute. Kuid Santiagole ei meeldinud see vanemate mõte ning ta soovis, et ta saaks rännata ja maailma avastada. Nii sai temast lambakarjus ning ta käis ja luusis mööda Andoluusia põlde ja nõlvu. See raamat pajatabki tema seiklustest. Ühest küljest on see raamat justkui Andoluusiast Egiptuse püramiidide juurde jõudmise teekond, teisest küljest aga on „Alkeemik“ omaenda tarkuse ja soovide, sisemiste unistuste teostamise teekond.

„Alkeemik“ on tänaseks meeletult populaarne. Raamatut on müüdud üle 150 miljoni eksemplari. Ta on võitnud 115 erinevat auhinda ning tunnustust. Raamatut on trükid juba 80 eri keelde. Kuid see algus, see raamatu päris-päris algus, oli Paulo Coelhole väga-väga vaevaline. Tal õnnestus lõpuks oma esimese kirjastajaga leping sõlmida ning esimesel nädalal müüdi „Alkeemikut“ täpselt üks eksemplar. Seejärel tekkis 6 kuuline paus, kus ühtegi raamatut ei müüdud. Siis müüdi järgmine raamat. Mõtle hetkeks, kui rõõmus Sa oleksid kui Su raamatut müüdaks kuue kuu jooksul kaks eksemplari? Huvitav, et selle teise raamatu ostja oli see sama inimene, kes ostis esimese ja siis hakkas vaikselt müük kasvama.

Ma ei tea, kas see lugu vastab tõele, võib-olla on Paulo Coelho siia natukene ka juurde pannud, kuid selge on see, et algus oli väga keeruline. Seda näitab ka see, et tema esimene kirjastaja ütles, et raamatu pealkiri ei tööta, raamatu sisu ei tööta. See ei kõneta kedagi. Esimene kirjastaja katkestas veel ühepoolselt Paulo Coelhoga ka raamatu levitamise lepingu, jättes Paulo suhteliselt kehva olukorda. Ta on ise seda perioodi meenutanud, et oli tookord 41. aastane, kuid oli täiesti meeleheitel. Ta oli tige ja kurb nende sündmuste peale, sest ta teadis ja uskus, et „Alkeemik“ on tema enda elu raamat. See on see, milles on temast endast nii palju. Seal on tema hing ja süda. Seal on läbielatud kogemus ja tarkus, mis on kokku pandud ühte mõistujuttu.

Mis Sa arvad, kas Paulo Coelho viskas püssi põõsasse ja jäi ootama valget laeva, et keegi tuleks ja päästaks ta? Või ta toimetas omaenda tarkust mööda edasi? Loomulikult, vastus on see, mida Sa juba tead. Ta jätkas uue kirjastaja otsimist. Ta jätkas erinevatele ustele koputamist. Ta jätkas selle raamatu tutvustamist erinevatel kirjandusõhtutel. Nii hakkas „Alkeemik“ vaikselt liikuma. Ta leidis uue kirjastaja ning asjad hakkasid liikuma paremuse suunas.

Tõeline läbimurre tuli 1993, mil raamat tõlgiti portugali keelest inglise keelde. Möödunud oli 5 aastat raamatu esmatrükist. Inglise keelne publik võttis „Alkeemiku“ meeletult soojalt vastu. Ja edasine ongi juba ajalugu. Seda Sa juba tead, mis on tänane seis. Loodan väga, et „Alkeemik“ on Sul ka endal loetud ning raamaturiiulis kenasti olemas, sest raamatu on ka eesti keelde tõlgitud.

Aga mis siis on see üks mõte või idee, mida sellest raamatust kaasa võtta?

Raamatus on neid mõtteid loomulikult väga palju, kuid üks läbiv idee on kindlasti, et kui Sul on oma soov või Oma Tee, mida mööda Sa käid, siis universum aitab sellele teekonnale kaasa. Universum annab Sulle erinevaid märke, mis annab kindlust sellest, et see teekond on õige. Sul on vaja vaid neid märke jälgida ning teekonnal toetust või meelekindlust koguda. Loomulikult, aitab universum Sind välja jõuda sinna kuhu Sa soovid ehk ta teeb enda poolt kõik, et Sa oleksid Oma Teel. Et Sul oleks innustust ja jõudu, et saaksid oma soovitu saavutatud.

Kui Sa eelistad lugemisele kuulamist ja vaatamist, siis palun kliki alljärgnevat linki:

Suur tänu Sulle juba ette!

The post “Alkeemik” – ühe raamatu sünnilugu appeared first on Lifecoach.ee.

Tänane tehnika, mida tahan Sinuga jagada on oma olemuselt ääretult lihtne. Nüüd Sa võid ju mõelda ning küsida, kas lihtsaid asju üldse on olemas ning kas need lihtsad asjad ka töötavad? Usu mind, lihtsad asjad on tihti geniaalsed ning on väga head, et Sa saaksid oma soovitu saavutatud. Tänan tehnika kannab nimetust „Take Daily Action“ ehk tee iga päev midagi oma eesmärkide saavutamiseks.

Jah, ma usun, et nüüd Sa mõtled seda, et kas ma pean siis hakkama seitse päeva nädalas tööle ning millal ma siis puhkan? Millal ma siis taastun? Aga see tegevus, mida Sa võid oma eesmärkide suunas liikumiseks teha ei pea olema selline suur, kogu päeva pikkune tegevus. See võib-olla üks väga väike asi, kuid on oluline, et oled oma eesmärgile mõelnud ning oled sellele natuke lähemale saanud.

Ma olen elus mitmeid maratone jooksnud ning kui ma hakkasin nendele maratonidele keskenduma ehk selleks trenni tegema, siis oli mul eesmärk teha iga päev midagi, et eesmärgi suunas liikuda. See ei tähenda seda, et Sa pead hakkama seitse päeva nädalas jooksma või kaks korda päevas trenni tegema ning niimoodi seitse korda. Vaid see tähendas seda, et kui ma tegin viis või kuus jooksutrenni nädalas, siis ma muudel päevadel tegin toetavaid tegevusi. Näiteks venitasin ennast, tegelesin hommikuti joogaga, tegin üldfüüsilist ettevalmistust ning jooksuharjutusi. Samas ma võib-olla mõnel päeval vaatasin ainult mõnda jooksmisest inspireeritud videot. Ma tegin iga päev natukene midagi, et saaksin eesmärgile lähemale. Tegin midagi, et hoida enda energiataset, motivatsiooni ja sisemist põlemist üleval.

Mõtle, mis võiks olla Sinu eesmärk ning mis võiks olla see väikene tegevus, see väike baby step, mis aitaks Su eesmärkide saavutamisele kaasa?

See sama metoodika või põhimõte on ka ühes teises loos – ära lõhu ketti. Ära lõhu seda järjepidevust. Näiteks, kui Sa oled otsustanud hakata tegema igal hommikul kümme kätekõverdust, siis katsu teha seda iga päev. Iga päeva leia selleks aega, et tekiks harjumus. Niimoodi on ka kõikide muude asjadega.

Väikesed järjepidevad tegevused tekitavad harjumust, Sul on pärast see liikumine või liigutamine automaatne, mis toetab Sind ennast soovitatud eesmärkide ja soovide saavutamisel.

Sellest loost on ka video. Kui oled selle vaatamisest huvitatud, palun kliki alljärgnevat linki:

Toredat uudistamist!

The post Tee iga päev midagi oma eesmärkide saavutamiseks appeared first on Lifecoach.ee.

Harjumused on põnev teema, kuna harjumused ongi need automaatsed tegevused, milline Sa inimesena oled või milliseid tulemusi Sa inimesena saavutad. Oma olemuselt võivad harjumused olla nii

• positiivsed,
• negatiivsed, kui ka
• neutraalsed.

Näiteks, kui ma paluksin Sul mõelda oma hommikutele. Paluksin panna kirja erinevad tegevused, mida Sa hommikul teel, näiteks tõused üles, sööd, mediteerid, võib-olla teed trenni, loed, pesed hambaid. Võib-olla käid internetis, vaatad e-kirju, käid Facebookid, käid koeraga väljas. Kõikidele nendele tegevustele saad Sa külge panna pluss-, miinus- või neutraalse märgi. Ütleme, et selles hommiku tegevuste ja harjumuste jadas on Sul midagi sellest, mida Sa tahaksid muuta.

Muutus algab alati märkamisest. Teine oluline eesmärk on, et tead, mis suunas Sa liikuma hakkad. Lisaks on muutuste puhul oluline, et tead, mis suunas Sa lähed ning ka miks Sa seda teed. Oluline on, et saad energiat sinna taha panna, et soovitud harjumuse muutmises oleks rohkelt jõudu.

Negatiivsetest harjumustest veel. Võib-olla on Sul töölt koju tulles harjumus diivanile heita ning televiisori ette jääda, kuid soov on selle asemel trennis käia, lugeda või lihtsalt looduses viibida. Või midagi muud kasulikku teha. Ütleme, et see on see halb harjumus, millest Sa tahad vabaneda. Kui ma eelmises blogipostituses (https://vana.lifecoach.ee/keskkonna-moju-harjumuste-kujundamisel/) rääkisin sellest, et tee uus harjumus nähtavaks, tee see suureks. Et see Sul meelest ära ei läheks, pane näiteks oma tossud ukse juurde valmis, kui soovid jooksma minna.

Negatiivsetest harjumustest vabanemiseks saad aga proovida vastupidist, et teed selle tegevuse sooritamise võimalikult keeruliseks või võimalikult raskeks. Näiteks, kui soovid oma televiisori vaatamise harjumust muuta, võid teleka puldilt patareid välja võtta. Kui hakkad televiisorit tööle panema, pead panema puldi sisse esmalt patareid. Kui see on veel väike lisaliigutus, mis võib-olla Su väljakujunenud harjumust ei muuda, võid telekalt toitejuhtme pistikust välja tõmmata või panna teleks hoopis kappi ära või annad oma teleka puldi naabri või laste kätte. Ehk Sa teed selle tegevuse läbiviimise iseendale võimalikult keeruliseks ning kui Sa tajud, et tegevus on keeruline või väikest viisi ületamatu ehk nõuab lisapingutust, on see justkui meeldetuletuse süsteem Sulle, et peaksid selle asemel midagi muud tegema.

Usu mind, kui Sa hakkad oma igapäevaseid tegevusi märkama, kirja panema, küsima endal miks Sa midagi teed, märkama tegemiste järjekorda ning üritad sealt mustreid leida, siis Sa leiad tegevusi, mida saaksid muuta.

Usun seda, et midagi uut oma ellu tuua, peaksid midagi vana alati ära andma, panust, aega või energiat kuidagi vähendama. Meil kõigil on ööpäevas 24 tundi, samuti on Sul oma tegemised ja kohutused ning väga tihti leida aega trenniks või lugemiseks millegi arvelt mida Sa juba tegelikkuses teed. Kõige lihtsam on seda teha nende tegevuste või harjumuste arvelt, mis Sind igapäevaselt enam väga palju ei teeni.

Sellest loost on ka video versioon. Kui oled selle vaatamisest huvitatud, palun kliki alljärgnevat linki:

Toredat märkamist ning enam Sinu elu mitte toetavatest harjumustest vabanemist!

The post Kuidas halbadest harjumustest vabaneda? appeared first on Lifecoach.ee.

Sõnal „distsipliin“ on meil paljudel negatiivne kuvand. Paljud mõtlevad distsipliinile, kui väga jäigale, kindlale süsteemile, kus on jõud, struktuur, sund, kellegi käsud ning kontrollimine. Midagi sellist, mida kohtad sõjaväes või mõnel inimesel on ka töökohal. Või meenub kellelegi hoopis kooliaeg. Negatiivne. Sunniviisiline. Süsteemne liikumine ja toimetamine.

Aga sõnas „distsipliin“ võib-olla ka positiivset. Iseenesest sõnad ei ole ei head ega halvad, ainult meie mõtlemine muudab nad selliseks ning ma usun, et Sa leiad distsipliinist kindlasti ka midagi positiivset. Näiteks, kui Sa kirjutasid mõne kooli lõputööd, see võis olla baka, magistri- või doktoritöö, kus Sa tegelikult ju igapäevaselt midagi tegid, võib-olla oli Sul iga päeva mingi lehekülgede arv, mida plaanisid kirjutada. Sul oli raamatute virn seal kõrval. See oli protsess, kus Sa kogu aeg väikeste sammudega eesmärgi suunas liikusid.

Erinevus selle sõjaväelise korra ning magistritöö kirjutamise vahel on selles, et kui üks väga sunni keskne, siis teine oli soovi keskne. Sul oli soov kool lõpetada. Sul oli soov see töö valmis saada. Usu mind, see protsess oli oluliselt parem ja rõõmsam.

Või näiteks, kui Sa mõtled oma esimesele autosõidule, kus Sa istud autos ning Sul on käes rool, Su ees on musttuhat kangi ja mustmiljon nuppu. Sa pead korraga vaatama ette ning taha. Paremale ja vasakule. Sul võib-olla väga suur hirm, et Sa ei suuda selle masinavärgiga hakkama saada. Suur hirm tegelikult selle ees, et Sa ei tule liikluspildist elusalt tagasi. Ja kui Sa nüüd mõtled, et sellest väikesest sammust või õppimisest algas see, et oled täna väga hea auto kasutaja. Huvitav selle juures on ka see, et kui inimeste käest küsida, kui head autojuhid nad on, siis enamus inimesi vastab, et nad on kõvasti paremad, kui keskmiselt.

Aga siiski, see sõna „distsipliin“. Kas Sa oled kunagi mõelnud, et muudatus saaks toimuda, on vaja kolme komponenti: on vaja, et Sa ei ole selle olukorraga rahul, mis Sul praegu on. Sulle lihtsalt ei meeldi see olukord ning vajad siin muutust. Sul on justkui konflikt selle vahel, kus Sa praegu elad ning mida tegelikult soovid. Teine tegur on, et Sul peab olema suurem pilt. Sul peab olema visioon, eesmärk või soov, Sul peab olema midagi sellest, mille poole Sa tahad minna. Mis Sind tõmbad ja kus Sa näed, et sellest visioonist lahendust olukorrale, kus Sa praegu oled. Kolmandaks on Sul vaja, et hakkaksid liikuma. Kui juba liikuma hakkad, on vaja, et hoiaksid liikumist üleval.

Distsipliin on selles valemis just see kolmanda teguriga kõige paremine haakuv teema. Kui Sul ei ole distsipliini, siis Sa ei tee tegevust teoks. Põnev selle valemi juures on, et need tegurid on omavahel kõik korrutatud. Sul võib-olla selge soov midagi muuta, kuna see olukord, kus Sa praegu oled, vajab muutust. Samuti võib Sul olla ka idee, mis suunas liikuda, kuid kui Sul distsipliini ei ole, kui Sul ei ole soovi astuda üks jalg teise jala ette, et käimist alustada, siis Sa tegelikult soovitud muutust ei teosta.

Distsipliin on oma olemuselt see, mis eristab tipptegijaid keskmistest ning väikesest tegijatest. Siinkohal võid ju enda käest ausalt küsida, kas Sa tahad olla tipptegija või Sa tahaksid olla pigem keskmine? Distsipliin aitab Sind eesmärkide saavutamisel, mis toob kaasa Sulle parema elu või rohkem rõõmu pakkuvama elu. Ta on eesmärkide saavutamisel väga oluline komponent ning ma loodan, et Sul on distsipliini, et soovitut ette võtta. Vajalikke samme astuda, et järgmist tasandit iseendas otsida ning sinna välja jõuda. Oma olemuselt ei ole see keeruline. Sul on vaja teada, kuhu tahad minna. Sul on vaja distsipliini, et väikeseid samme astuda. Selliseid samme, mis on Sulle jõukohased ning usun mind, et ühel heal päeval oled Sa seal kohal ning Sul on käidud teekonna üle ääretult hea meel.

Suur tänu, et lõpuni lugesid! Nendest mõtetest on ka video. Kui soovid lugemise asemel hoopis kuulata ja vaadata, oled oodatud klikkima alljärgnevat linki:

Meeldivat uudistamist!

The post Sinu suur sõber soovide saavutamisel appeared first on Lifecoach.ee.

Sa lükkad olulist tegevust edasi, kuigi tead, et peaksid seda tegema. Sa võid korraks mõelda väikestele lastele, kui nad peavad näiteks kell üheks või kümme õhtul magama minema. Kas Sa oled pannud tähele, et vahetult enne magama minekut ehk enne seda tegevust, mida nad võib-olla ei taha niiväga teha, tekib neil mustmiljon head ideed, mida ette võtta? Neid ideid on väga palju ning nad on kõik väga ägedad ideed, mida justkui on vaja viimaste minutite, tundide või sekundite jooksul vaja veel ära teha.

Sarnane muster on meil ka täiskasvanuna. Me oleme nii harjunud sellega, et me võtame midagi vahele ning jätame olulise asja tegemata. Jagan Sinuga 5 mõtet, mida Sa võiksid nendes olukordades proovida, et saaksid olulised asjad ikkagi ära teha:

1. Püüa aru saada, mis on see „Miks?“ selle tegevuse taga. Miks Sa seda tegevust tahad või plaanid üldse teha? Soovitan mitte ainult mõelda, vaid ka mõtted kirja panna. Ma olen suur asjade kirjapaneku fänn, mitte ainult seetõttu, et nad annavad oluliselt parema sisendi enesekindlustusele, vaid ka seetõttu, et Sa saad võtta tegevuste edasilükkamise olukorras paberi ja vaadata, mida Sa kirja panid. Sa saaksid endale justkui meelde tuletada, mis Sa seda tegevust teed.
2. Mõtle tuleviku peale. Sa võiksid mõelda sellele, milline võiks olla pikaajaline mõju, kui Sa seda tegevust teed. Kui teed plaanitud tegevust regulaarselt, milline inimene Sa oleksid siis näiteks 6 kuu või aasta pärast. Milline on selle tegevuse mõju Sinule? Milline on tegevuse mõju ka suuremale ringile, kes on Sinu perekond või tuttavad? Samuti võiksid mõelda seda, milline on see mõju kogu ühiskonnale? Kui Sa suudad mõju tajuda, kui suudad mõelda, kuidas kellegi elu muutub paremaks, siis Sul on ka rohkem jõudu nende tegevuste tegemiseks.
3. Kui Sul on tegevus, mida Sa vastumeelselt teed või kipud mõnikord ära unustama, võid selle tegevuse mõne teise tegevusega siduda. Näiteks, kui Sa plaanid igal hommikul teha 5 käte kõverdust, võid selle tegevuse näiteks siduda sellega, et kui Sa hommikul hambaid või nägu pesed, siis peale seda teed need viis käte kõverdust kohe ära. Ei jäta sinna vahele mingit õhku, ei tee mingit muud tegevust, vaid teed soovitud tegevuse ära. Sa ankurdad ühe tegevuse teise tegevusega, mis Sul igapäevaelus juba niigi olemas on. Seda tegevust, mida Sa ankurdad saad Sa oluliselt lihtsamalt ära teha, erinevalt olukorrast kus Sa täpselt ei tea, kas mõni oluline tegevus tuleb Sulle üldse meelde või Sa ei tea, millal seda täpsemalt teed.
4. Järgmine mõte on seotud raamatuga „5 sekundi reegel“, mille autor on Mel Robbins. Mel räägib oma raamatus, et kui Sa loed viis-neli-kolm-kaks-üks ja asud tegutsema, siis sellel on väga suur mõju ja võim Sinu ajutegevusele. Aju ei jõua veel analüüsida, kas üks või teine asi on ikka piisavalt turvaline, vaid Sa saad asuda tegutsema ning asjadega liikuma hakata. Ta räägib, et see mõte tuli tal raketi õhku lennutamisel. Olukord on sarnane, rakett on valmis, loetakse viis-neli-kolm-kaks-üks ning start. Rakett läheb üles. Seal taga on selline jõud ja energia, mis võtab kaasa. See aitab oluliselt tegevuse ära tegemisel. Ehk teisisõnu, kui Sul on tunne, et Sa pead midagi tegema, ära lasku analüüsi ja hakka mõtlema, mis kõik võib juhtuda, vaid loe vaikselt viis-neli-kolm-kaks-üks ning asu tegutsema.
5. Viimane mõte on seotud sellega, et Sa võiksid leida mõne vaikse hetke ning paberi ja üritaksid mõelda nendele olukordadele, kus Sa oled midagi olulist edasi lükanud. Kus Sa tegid mingi asendustegevuse või lihtsalt vedelesid diivanil ja vaatasid telekat ning Sa ei teinud seda asja, mida Sa tegema pidid. Kirjapanemise eesmärk on leida muster ehk mis olid need tegurid, mis takistasid Sind ühe või teise tegevuse elluviimisel. Mis oli see, mis Sind tagasi hoidis? Mis oli see, mis tähelepanu mujale tõmbas? Mis oli päeva lõpuks siis see, et Sa ühte või teist olulist asja ära ei teinud? Võib-olla Sa tahtsid kirjutada midagi, kuid Sul oli laud nii segamini või oli õudne müra ning Sa ei suutnud keskenduda. Oluline on siinkohal see, et kui Sa pead järgmisel korral sarnast tegevust kordama ehk siis kirjutama, teed Sa oma laua lagedaks või paned ukse kinni, et keskkonna müra Sind ei segaks. Sa teed endast kõik sõltuva, et soodsad keskkonna tingimused endale luua. Sa teed head eeltööd, et saaksid plaanitud tegevusega hakkama. Et saaksid olulise tegevuse tehtud.

Kui Sa eelistad lugemisele hoopis kuulamist, siis ka see on antud loo puhul võimalik. Video vaatamiseks palun kliki alljärgnevat linki:

Kui erinevate tegevuste edasilükkamine on Sulle tuttav ning Sa ei saa olulisi asju tehtud, palun katseta mõnda eeltoodud mõtet. Suur tänu Sulle juba ette!

The post 5 ideed, kuidas edasilükkamist vältida appeared first on Lifecoach.ee.